Maaräpaastuh om paasapäiv …
Source
„Eesti rahvakalender“
Title
Maaräpaastuh om paasapäiv …
Tekst
Maaräpaastuh om paasapäiv. [---] Inne paasapäivä süvvä-i ubinit ja marju. Paasapäivä naatas süümä ja andas, kerkoh kes omma, õgalõütele upin. Vana inemisõ süü-s kunagi inne paasapäävä ubinit, noorõ õks seie. Tütrigu ka süü-s ubinõt inne paasapäivä – paasti nuurt kosilaist. „Paas’ om poissa puusli,“ nigu lauluga laulõtas ja selle sõs tütrigu süüki-is ubinit ja muud ka söögipoolist.
Kommentaar
Õunte jm. puuvilja ning herneste toiduks valmistamise algus.
Üldine. Mujal Eestis on õunte ning aed- ja juurviljade valmimisajaks peetud rohkem jakobipäeva (25. VII) või lauritsapäeva (10. VIII), vähem rukkimaarjapäeva (15. VIII) või pärtlipäeva (24. VIII).
* maaräpaastuh – suurele maarjapäevale (15. VIII) eelneva paastu ajal; süvvä-i – ei sööda; naatas – hakatakse; süü-s – ei söö; õks – ikka; puusli – pühak; selle – sellepärast; süüki-is – ei söögi
Üldine. Mujal Eestis on õunte ning aed- ja juurviljade valmimisajaks peetud rohkem jakobipäeva (25. VII) või lauritsapäeva (10. VIII), vähem rukkimaarjapäeva (15. VIII) või pärtlipäeva (24. VIII).
* maaräpaastuh – suurele maarjapäevale (15. VIII) eelneva paastu ajal; süvvä-i – ei sööda; naatas – hakatakse; süü-s – ei söö; õks – ikka; puusli – pühak; selle – sellepärast; süüki-is – ei söögi
Kihelkond
Setu
Koguja
A. Oinas-Tammeorg
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 173, 757 (34) < Setumaa – A. Oinas-Tammeorg (1938)
Tähtpäev
Paasapäev
Teema
NIMETUS, TÄHENDUS
Tähtpäevateksti nr
6
Teksti nr
4782