Valgu mõisas me keisime ühekorra mardiks …

„Eesti rahvakalender“

Valgu mõisas me keisime ühekorra mardiks …

Valgu mõisas me keisime ühekorra mardiks. Parun laskis meid saali. Tantsisime saalis labajalavaltsi. Ma panin eesal tüdrukuriided selga. Parun tõstis kepiga kleidi üles, ütles: „Kellel nii pikad jalad on?“ – Vat mool olid püksid all. „Ah see on jo veskemeister.“ Kinkis meitel siis kümme rupla summa peale. Ega me saali muidu ei saand, me laulsime, see oli suur pikk laul:

Mart ei tantsi muidu,
mart aga tantsib maksu eest,
ühe tüki maugu eest,
tüki lambaliha eest.

Ma kõiki enam [ei] määleta. Siis läksime valitseja juure. Valitseja ei annud rohkem kui kolm rupla ja kolm toopi viina. Meid oli kümmekond tükki. Sellest on 47 aastad. Saksad tahtsid vahel nalla ka näha, ega nad alati kurjad põnd.

Mardid mõisas, asutustes jm.
Teateid üle maa, kuid tegemist on suhteliselt hilise kombega.
* eesal – enesele; põnd – polnud

Kullamaa

V. Eenveer

1937

ERA II 171, 389/90 (24) < Kullamaa khk – V. Eenveer (1937)

Mardipäev

MARDISKÄIMINE

Mardid kõrtsis, mõisas jm

285

6109