Laske sisse märdisandi, kaasike, kaasike ...

„Eesti rahvakalender“

Laske sisse märdisandi, kaasike, kaasike ...

Märdisandi laul

Laske sisse märdisandi, kaasike, kaasike,
märdi küüned külmetavad,
märdi varbad valutavad,
märdi tulnud kaugelt maalta,
ümbert see kuu kumera,
päält see päeva punase,
lumi meil rikkus loogakirju,
sadu meil rikkus saaniteki,
udu meil rikkus uue kuue,
härmatis hää hobuse.
Kivi meil lõhkus kingakontsad,
sukad meil jäivad soo peale,
pastlad pajupõõsa peale,
särki jäi sängi ääre pääle,
kindad kirstu veere pääle,
rüüd jäi rukki kõrre pääle.
Perepoega hõbelõuga,
peretütar kuldakinga,
tule välja voodista,
puhu see tuli tubasse,
lõõtsu lõkke põrandule,
puhu tulda kuke soosta,
kõõruta kana-ninasta,
halli hundi hammastesta.
Võta pirdu pengi küljest,
kui ei saa pirdu pengi küljest,
võta halgu ahiju päälta,
kui ei saa halgu ahju päälta,
kaku roogu räästasta.
Tule, Liisa, linguta linki,
Tule, Manni, lase majja,
Tule, Anni, ava usta.

Vana sant võtab kotist teri ja viskab põrandale, öeldes:

„Viskan sisse viljaõnne,
katusele karjaõnne!“

Hakatakse teretama pereisat ja pereemat:

Tere, tere, pereisa,
tere, tere, pereema!
Avage need aidauksed,
käändke lahti keldriuksed,
tooge meile aidast aniliha,
kellerista kanaliha,
märt ei taha takkusida,
märt tahab kulda kopikida.

Tuuakse süüa ehk koti sisse, peremees toob juua. Nüüd hakkavad sandid kiitma:

Ilusad ja uhked toad,
lauda katvad kallid road,
akna peal on lilled, heinad,
pildidega löödud seinad.
Siin on kullad kajokoogud,
hõbedad õue aiad.
Siin on viksid veepangid,
viksumata on veetoojad.

Minema minnes jäetakse jumalaga pereisat ja pereemat:

Söötamasta, jootamasta,
laia laua katamasta,
et meid vaeseid vastu võtsid,
siia majja sisse lasksid.

Kui pereisa ja pereema pole süüa andnud, siis öeldakse palju laimusõnu ehk sõimati läbi:

Jõgi meid söötis, järv meid jootis,
allik andis hapu taari, jne.

Mardilaul.
Tervituslaul (õues, ukse taga) ja tuppatulemislaul pole sageli eristatavad; suhteliselt iseseisvad ning vähem obligatoorsed on ketruslaul ja martide tantsulaul (tegevusega võib kaasneda kõneline kommentaar). Sajatustes esineb enam improvisatsiooni kui tsükli muudes osades. Suuresti ühised kadrilauludega (vahetuvad sõnad mart – kadri). Vrd. ERlA V, lk. 122–123.
* soosta – siin: suusta

Suure-Jaani

K. Tomp

1920

ERM 146, 5/11 (2) < Suure-Jaani khk – K. Tomp (1920)

Mardipäev

MARDISKÄIMINE

Mardilaul

325

6149