Laule on mitmesuguseid …

„Eesti rahvakalender“

Laule on mitmesuguseid …

[---] Laule on mitmesuguseid. Esmalt hakatakse ukse taga laulma:

Kullapai pereisake, kullapai pereemake,
kas märdikseid ka tarvis on?
Laske märdi lämme’esse, märti, märti,
märt om tullu kaugelt maalta, märti,
läbi soo sipa-sopa, märti,
läbi laane lipa-lopa, märti.
Ümmert maailma ümare, märti,
kaugelt kuu kõvere, märti,
päält tuli päeva punatse, märti,
alet tuli ao eleve, märti,
päe pildus päevikuida, märti,
kuu kullarõngasida, märti.
Orgu jäi märdi hobune, märti,
sarapuus jäi märdi saani, märti,
pihlapuus jäi märdi piitsa, märti,
loidapuus jäi märdi luuka, märti.
Pilliroogu pisti silmi, märti,
kasteheina lõigas kaela, märti,
sõnajalga lõigas sõrme, märti.

Kui veel sisse ei lastud, hakati uuesti laulma:

Kullapai pereisake, märti,
kullapai pereemake, märti,
Laske märdi lämmesse, märti,
mardi varba valuteve, märti.
Peremees, peremeheke, märti,
perenaine, linnukene, märti,
perepoega, saabassääri, märti,
peretütar, kuldakeedi, märti.
Tõuse üles uudiesta, märti,
valge patjade vahelta, märti,
sinipatjade seasta, märti,
kirju teki keskelta, märti,
puhka se tuli tubasse, märti,
lõõdsu lõke kolde’esse, märti,
võta pihist pinnukesta, märti.
Kui ei ole pihin pinnukesta, märti,
võta laest laastukesta, märti,
kui ei ole laen laastukesta, märti,
võta algu ahju päälta, märti.

Kui ei lasta veel sisse, siis lauldakse veel kolmas laul:

Ega see märti mudu es tule, märti,
märt see tundis toore aisu, märti.
Siin om siga sirgu tõmmat, märti,
kohioinas ära koksit, märti.

Nüüd lastakse sisse, märdid laulavad sees:

Siin taht tare tantsimesta, märti,
põrmat taht põrutemesta, märti,
liiva kinni litsumesta, märti.

Nüüd hakatakse andeid paluma.

Perenaine, linnukene, märti,
otsi märdil ossikesta, märti,
kae mardil kakukesta, märti.
Võta võtme vaiasta, märti,
sinirihma seina pealta, märti,
punarihma puusa pealta, märti.
Võta astu aida teeda, märti,
võta kelpi kelderisse, märti,
otsi märdil osada, märti,
kae märdil kakukesta, märti.
Kui sa ei tää, ma juhate, märti,
oorst om ahju otsa pääl, märti,
karask kambren kapi pääl, märti.

Kui antakse midagi, siis märdid laulavad:

Aituma, aituma, andemesta, märti,
pikka pätsi pistamesta, märti,
laia kakku kandemesta, märti.
Saagu te sia sigime, märti,
põhk teil täisi põrsaida, märti,
laut teil täisi lambaseida, märti,
kena oinas keeru sarvi, märti,
kõik õrred teil kanugi täisi, märti,
kõik murred teil munajal täisi, märti.
Küll teil siin ilus elada, märti,
teil on ussen uibuaia, märti,
ligi läve loogiaia, märti,
taga tare tapuaia, märti.
Kuusik teil maja tagajel, märti,
kägu kukkub kuusikussa, märti,
linnud laulvad lepikussa, märti,
kanad kaaguteve kaasikuna, märti.
Küll teil siin ilus elada, märti, märti.

Kui ära minnakse, siis lauldakse:

Siin oli hää perenaine, märti,
andis mul kaku karaskita, märti,
andis mul singi sealiha, märti.

Sõimulaul.
Perenaine, laiska lehma, märti,
ei ole tennu karaskida, märti.
Susi sul sitku supikaussi, märti,
karu sul sitku kaku sisse, märti,
hundid sul ulugu tubaje, märti,
kassid sul karaku kamberissa, märti.

Mardilaul.
Tervituslaul (õues, ukse taga) ja tuppatulemislaul pole sageli eristatavad; suhteliselt iseseisvad ning vähem obligatoorsed on ketruslaul ja martide tantsulaul (tegevusega võib kaasneda kõneline kommentaar). Sajatustes esineb enam improvisatsiooni kui tsükli muudes osades. Suuresti ühised kadrilauludega (vahetuvad sõnad mart – kadri). Vrd. ERlA V, lk. 122–123.
* alet – alt; loidapuus – lodjapuusse; kuldakeedi – kullase keega; kelpi – joosta, käia; murred – katusealused nurgad laka peal; loogi – loogelised, käänulised

Karksi

G. Ots

1936

ERA II 207, 161/6 < Karksi khk – G. Ots (1936)

Mardipäev

MARDISKÄIMINE

Mardilaul

327

6151