Kadriõhtat peeti Väätsa külas …

„Eesti rahvakalender“

Kadriõhtat peeti Väätsa külas …

Kadriõhtat peeti Väätsa külas. Üks peremees tegi õlle valmis. Enamasti Peetre-Ansu peres. Kadrilauba õhta käidi korjamas, kadrinapää oli suur püha ja pall. [---] Seal talus tehti ennem söögid valmis, pärast anti sellest tagasi, mis korjamisest saadi. Mis korjati ja ära ei söödud, see jäi pererahvale. Peremees tõi viina ja tegi õlut. Sel ringikäimise õhtul ka seal söödi. Oli liha ja kartulid või kardulesupp klimpidega. Kadripää oli liha ahjus ja vorsti ka, kui saadi. [---] See pää oldi seal paegal, öö ka, samuti järgmine öö. Kes just pidi ära käima, eks see käis vahel kodus ka.
Tantsimist oli palju. Ükskord tantsisin kaks tundi. Oli seal üks uhke poiss: „Kas te tansite nii palju kui meie?“ – „Ma tantsin kaks tundi!“ – „No kurat, sa põle seda nägugi!“ Akkasime kauplema. Korvi õlle peale! Mina tantsisin ühe Lokuta poisiga. Ja võitsime korvi õlut! Aga pärast olid jalad aiged nagu künnil.
Poisse kutsuti ka, kui tüdrukud kadripääva pidasid. Poisid kutsusid vastu jälle mardipäevale.
Kus oldi, seal magati. Õled toodi tuppa. Mõni magas oma poisiga, mõni üksinda. Pererahvas ise oli kambris, poisid-tüdrukud rehetoas. Toit seisis laual. Kerisega ahjud olid. Lihad-kartulid-kapsad. Sealt võeti ja pandi lauale. Kui otsas, võeti jälle. Nuge ega kahvleid ei olnud. Tüdrukul ka oma nuga taskus. Tasku oli nagu nüidne luisutasku. [---]

Kadripidu, -pulm.
Kadripulma nimetus, Mardi ja Kadri „paariminek“, vastav pulmakombestik on iseloomulikud Läänemaa ja selle lähipiirkonna kadripidudele (vt. levikukaart: mardipäev, kadripäev (2)).

Türi

R. Viidalepp

1940

ERA II 298, 123/7 (1) < Türi khk – R. Viidalepp (1940)

Kadripäev

KADRISKÄIMINE

Kadripidu, -pulm

251

6685