Jõuluõhtu toodi meil heinu tuppa …

„Eesti rahvakalender“

Jõuluõhtu toodi meil heinu tuppa …

Jõuluõhtu toodi meil heinu tuppa, seda tegi meil enamist sulane, kui ta heinasületäiega ukse vahele tuli, ütles ta: „Tere õhtust, tere õhtust, kas võtate ka jõulukesi vastu?“ Ema vastas: „Jah, võtame.“ Siis küsiti: „Kas vorsti on? Kas käkki on? Kas liha on, kas sepikut on, kas õlut on, kas lapsed lugeda mõistavad?“ Kui iga küsimise peale „jah“ vastati, siis toodi heinad tuppa, aga kui mõni asi puudus, eriti kui lapsed ei mõista lugeda, siis jõulud lähevad teise peresse, ja missugune kahju siis lastel – heinu pole toas. Mäletan veel, kui mul lugemine polnud üsna selge, ei julgend hingatagi oodates, mis ema vastab jõulukestele, kui küsitakse, kas lapsed lugeda oskavad. Ema ütles siiski: „Jah, oskavad,“ siis oli ka rõõm täielik. Salaja oli siiski natuke hirm, et ema valetas, mul polnud ju lugemine üsna selge, kartsin, et sulane viib heinad jälle toast välja. [---]

Õlgedetooja tuppatulekusõnad.
Umbes poolsada kirjapanekut, eriti läänesaartelt ja Läänemaalt, ka Harju-, Pärnumaalt; mujal juhuslik.

Märjamaa

E. Poom

1932

ERA II 33, 561/2 (141) < Märjamaa khk – E. Poom (1932)

Jõulud

JÕULUÕLED

82

7159