Eesti rahvakalender | Jõulude ajal tehti veel tönki …

Tekst

[---] Jõulude ajal tehti veel tönki. Tönk on moondatud inimene, mees või naine. Üle pea võetakse palakas või kasukas. Käes hoitakse kepi otsa tehtud puust loomapead, millel on puupulkadest sarved, värvitud silmad. Alumine lõug on teise kepiga liigutatav. Suus on sel elukal puupulkadest hambad. Töngi lõugu laksutatakse. Seda pead hoitakse töngitegija pea kohal. Kepid on üle võetud riide all. Tönk käib harilikult üksikult õhtuti pimedal ajal. Ta hirmutab lapsi, pusib sarvedega. Tönke on veel teisi. Üks nendest on Suur Mari. Seda tehakse nii. Toodrikorvi otsa tehakse riidest suurem inimpea. Üle toodrikorvi on pandud väga pikk sitskleit. Inimene võtab selle värgi enesele üle, olles ise toodrikorvi all. Seda kätega üles tõstes saadakse väga pikk inimkuju, alla lastes jälle normaalpikkus. Kolmandaks töngikujuks on pissike mies. See tehakse järgmiselt. Üle pea võetakse kott. Selle ülemisele otsale on võõbatud suu ja silmad. Ümber niuete pannakse kuub, mis ulatub nii peaaegu maani. Selline kuju jätab väga väikese inimese mulje. [---] Töngitegijale antakse alati õlut juua, ka siis, kui see on otsakorral ja teistele enam ei jätku. Töngid esinevad pulmade teise päeva õhtul videvikust alates. Ka mardipäeval, jõuludes ja uusaastal. [---]

Kommentaar

Jõulutönk.
Jõulutöngi tegemine on Kihnu erijoon.
* toodrikorvi – meremärgi

Kihelkond

Kihnu

Koguja

T. Saar

Kogumisaasta

1973

Täisviide

RKM II 300, 143/6 (1) < Kihnu khk – T. Saar (1973)

Tähtpäev

Jõulud

Teema

MASKEERIMINE JA ROLLIMÄNG

Tähtpäevateksti nr

233

Teksti nr

7310

Jõulude ajal tehti veel tönki …

Source

Title