Talsipühi paastuh, ku olõ-õs viil nuuri eläjit ...

„Eesti rahvakalender“

Talsipühi paastuh, ku olõ-õs viil nuuri eläjit ...

Kuna vanast jutusit aeti

Talsipühi paastuh, ku olõ-õs viil nuuri eläjit, sõs mõistutõti mõistuisi ja aeti jutusit. Lihasöögi aigu sai jo lauta noorõ’ eläjä’, sõs enämb aeta-s nii. Ma ka tiiä-i, mille, a ku pääle talsipühi me latsõ’ naksi viil jutustama, sõs vanaimä kõõ ütel: „Olõ-i nüüd enämb määnestki jutusõ ajamist. No’ jo’ noorõ’ eläjä’ laudah.“ Inne valgõt tulti üles ketrama, õks inne kella [viite?]. Poisi’ lätsi’ linnu rabahama, naase’ ketrama. Vot sõs oll tuu ajamine. [---]

Jutuvestmine.
Jutustamise keelust jõuluajal paar teadet Setumaalt.
* jutusit – jutte; ku – kui; olõ-õs – ei ole; eläjit – koduloomi; lihasöögi aigu – pärast paastu lõppu; aeta-s – ei aeta; tiiä-i – ei tea; mille – miks; naksi – hakkasime; kõõ – aina; olõ-i – ei ole; määnestki – mingisugustki; no’ – nüüd on; õks – ikka

Setu

E. Kirss

1938

ERA II 194, 354 (2) < Setumaa – E. Kirss (1938)

Jõulud

JUTUVESTMINE, LAULMINE

286

7363