Kui ma veike õlin …

„Eesti rahvakalender“

Kui ma veike õlin …

Kui ma veike õlin, siis kuulsin, et sakstel õlema jõõlupuu ja õlema tore. Nii ilmatu tore ja ilus, et sinna külge pantse küinlid, kulda ja hõbedat ja viil muud, mes ei tiägi, mes kõrvad ei ole kuulud egä silmäd nähnud. On nõnna tore, et piäb enne vidukile silmegä vaatama. Kui peräni silmegä äkki vaadata, siis silmad hakkavad virvendämä ja võid viil pimedäss jäädä, kui õrnad silmäd on. Meil küll kodo jõõlupuud ei õllud ja tervel küläl kua kiigi jõõlupuud ei õllud tehnud. Üks jõõluõhta tulid tõesed lapsed meile ja kõnelesid, et Tetäl on jõõlupuu. „Lähmä vaatama! Tule sina, Mann, kua, suad nähä.“ Ruttu tõmmasin paljalt isä suapalabad jalga, emä jaki selga ja juuksima üle tii Tetä tuppa. Mina õlin kõege veiksem. Mina komestasin uksepaku piäle käpili ja suapalabad kukkusid vüürüsi piäle maha. Mina hakkasin itkma. Tõesed lapsed õtsid minu suapalabad üles ja andsid kätte. Siis hakkasin jõõlupuud vaatama. Järiauku õli kuuseõks torgatud, kuuseõksa küljen õli üks küünäl sidutud ja sii põles. Üks suhkruklopp kua niidigä külge pantud ja saia kringel õli nuaga pualess lõegatud ja niid pualed õlid kua niidigä kuuse külge pantud. Kui ma nägin seda jõõlupuud, siis mul õli kahju ja hale, et kas sii ongi sii jõõlupuu. Kui ma kodo tagasi juuksin, siis öelsin isäle: „Kuule, isä, kui sii jõõlupuu igälpuul nisukene on kui sii, mes tänä nägin, siis võeme meie kua õmale jõõlupuu tehä.“ Ja tõene pääv tegimä kua õmale jõõlupuu. Tõeme haohunnikuss kuuseõksa, torkasima kuuseõksa õtsapidi järi auku. Sidusima küinlä õksa latva ja suhkrukloppa panima nõnna palju, et igä lapse jauss üks õli kuuse küljen. Siis õstsima kõrtsiss ühe tutiga kompveki ja panima kuuse õtsa küinlä ligi. Ja meie jõõlupuu õli viil toredam kui tõestel.

Kuuse asemel oks, mänd.
Väheseid teateid eri paigust.
* tetäl – vanaisal, taadil; vüürüsi – esiku

Kodavere

O. Treial

1962

RKM II 152, 116/8 (22) < Kodavere khk – O. Treial (1962)

Jõulud

JÕULUPUU

330

7407