Talsipühi karask, midä parhillaki viil …

„Eesti rahvakalender

Talsipühi karask, midä parhillaki viil …

Talsipühi karask, midä parhillaki viil mitmeh vanameeleliseh Setu majah küdsetäs nink valmistedas, et tuuga uma karjaõnne kasvatada nink alale hoita. Seda valmistedas nimelt nii: jõulu- ehk talsipühi puulpääväl jahvetas käsikiviga paari kaarnitsa osa vilja, nimelt kolmesugust, kohe rüä, kaara, kesvä kokko om seätü, nink neist jahvost kastetas ja kukeldetas üts karask, mida talsipühitses pühäs üüs tuhkhauda tuha ala küdsämä pandas. Talsipühi hummongult vara jo inne valget võetas õnnekarask tuhkhavvast vällä ja pandas nulka kibota (pühäsi) ala, koh tälle kolm kerikuküünlekest sisse tsusatas nink palama läüdätas. Nii lastas küünlil kõik pühi aig (ennegi üü ajal) palla, mida perämätsel pühäl hoolega paika pandas ning keväjäni hoietas, kuna karja edimäst kõrda mõtsa lastas. Sis poodetas talsipühi õnnekarask nii paljos tükäs ära, kui paljo peremehel lehmi, lambid ja tsiku om. Egaüts peäb säält uma raasokese saama. Selle karaski süümise läbi siginevat edespidi kõik karjaeläjä nink ka iiholevah suveh ei nakkavat ütski tõbi neide külge. Ka ei tohtivat susigi näid puttu.

Kolmest viljast leiba.
Väheseid teateid eri paigust.
* parhillaki – praegugi; puulpääväl – laupäeval; kaarnetsa (karnitsa) – mõõdunõu (kolm ja veerand liitrit); rüä – rukki; kesvä – odra; kukeldetas – veeretatakse; tuhkhauda – koldesse; nulka – nurka; kibota – pühakujukapi; pühäse – pühakuju, ikooni; koh – kus; ennegi – isegi; palla – põleda; perämätsel – viimasel; paika pandas – hoiule pannakse; poodetas – pudendatakse

Vastseliina; Setu

J. Sandra

1899

H II 62, 344/5 (4) < Vastseliina khk ja Setumaa – J. Sandra (1899)

Jõulud

TOITLUS

Leib

710

7787