Vorstipudru keedetakse kõvem kui muidu tangupudru …

„Eesti rahvakalender“

Vorstipudru keedetakse kõvem kui muidu tangupudru …

[---] Vorstipudru keedetakse kõvem kui muidu tangupudru. Kui sööma tarvis keedetakse, pannakse toobi tangu kohta kolm toopi vett, vorstipudrule pannakse aga kaks toopi vett toobi tangude tarvis. Kui pudru keedetud, pannakse ta suure nõu sisse jahtuma, siis tuuakse lihaastjast sea seljatükid, leigatakse peeneks tükkideks, pannakse sisse, peale selle veel sibulaid, virtsi, natuke pipart, hanisi ja muud. See hüütakse siis vorstiroog; jämedatele aetakse peoga ehk lusikaga rooga sisse, peenikestele läbi trehtle pulgaga. Umbse otsaga vorst hüütakse „lahtrevorst“; see, kes sea lõhki lõiganud, peab selle ära sööma. [---] Pitkast vorstidest tehakse kringlid, et pajasse keema mahuksid. Kui vorstid keevad, paneb perenaene suure nõela kepi otsa ja turgib sellega vorstidele aukusi sisse, et nad lõhki ei lähe. Vorstipaja alla ei tohi puhuda, siis keevad katki. [---] Ennevanaste soendatud vorste ainult kerisel, nüüd enamiste pannidega ahjus. Vorsta peab ikka nii palju olema, et ka nääriks ja kolmekuningapäevaks jäguvad. [---]

Vorstide valmistamine.
Tulle, paja alla puhumise keeld toiduvalmistamisel ei sõltu kalendritähtpäevast.
* hanisi – aniisi?

Jüri

J. Kurgan

1897

E 33769/70 < Jüri khk – J. Kurgan (1897)

Jõulud

TOITLUS

Vorstid

779

7856