Olgu ta vaesem kui vaene inimene …
Source
„Eesti rahvakalender“
Title
Olgu ta vaesem kui vaene inimene …
Tekst
[---] Olgu ta vaesem kui vaene inimene, kes aga siiski jõuab mõne toobi linnasejahu saada, tahab ikka ka jõuluks värsket kalja (õlut) teha, ta joob ennemast aasta otsa vett, aga jõuluks peab ikka õlut saama. Peremehed aga teevad hea hulga õlut valmis.
Õlut tehakse mitmet moodi, mõned panevad linnasejahud toorelt suure tõrre sisse ja keeva vett peale, et jahud seal ära keevad, siis aetakse see kört sealt kaljaastjasse. Sellest saab aga valge toores õlut, mis tervisele kahjulik on; humalad siis keedetakse pajas. Enamiste aga tehakse jahudest tainas, pannakse rukkijahu hulka, et sitkem oleks, siis tehakse veikesed kakud ehk pannakse pannude peale ja nendega ahju küpsema; humalad segatakse ka hulka ja jahudega seltsis ahju küpsema. Enamiste tehakse linnased odradest, mõned teevad ka rukistest; rukkilinnastest saab magusam õlut, aga see ei taha välja jooksta. Kaljaastja põhja pannakse esteks pulgad, kel hammad on allakülge sisse raiutud, pulkade pääle pannakse sirgeid õlga, pulga kohta pannakse astja ääre vastu tükk õlgi püsti, kui õlut ei taha välja jooksta, siis kergitakse seda õletükki. Kui humalaid sees on, hüütakse käimata (käärimata) õlut „virre“, kui humalaid ei ole, hüütakse „mahi“. Humalaid kasvatab mõni koduaedas, suurem jägu toovad linnast, mõnes metsas kasvab ka humalaid. Õhtupoolses Jüri kihelkonnas on rohkeste metsa, ka kadakaid, siin keedetakse õlle tarvis kadakavett, mis õlle punasemaks teeb. Hommikupoolne Jüri kihelkond on aga lage, pole kadakaid saada, keedetakse ilma kadakateta vett; nemad jälle pilkavad õhtapoolseid rahvaid, et nad panna väga vähe linnaseid, seepärast keeta nad kadakaid abiks. – Kadakavesi. Kui veel marju külges, pidada ka terviseks olema, seepärast kiidan mina ikka vana Kurna moodi, kus kadakaveega õlut tehakse. Kui virre saab välja jooksnud, pannakse ta laiali suurte nõude sisse jahtuma, et hapuks ei läheks. Siis pannakse suure käitesetõrre sisse käima (käärima). Mõnes kohas aetakse virre ankrutesse ja pannakse seal käima. [---]
Mõned mehed on nii maiad õlle peale, et ei läbe ööselgi õllekannu juurest eemale minna, vaid mekivad teist ühtepuhku. Kord olnud Kurnal üks mees, kes ütelnud: „Ma olen ammu oma mau ära mõetnud ja tean, et sinna 9 toopi õlut sisse mahub.“ Kolm korda aastas on peremehe õigus õlut teha, nimelt jõuluks, jaanipäevaks ja mihklipäevaks. [---]
Õlut tehakse mitmet moodi, mõned panevad linnasejahud toorelt suure tõrre sisse ja keeva vett peale, et jahud seal ära keevad, siis aetakse see kört sealt kaljaastjasse. Sellest saab aga valge toores õlut, mis tervisele kahjulik on; humalad siis keedetakse pajas. Enamiste aga tehakse jahudest tainas, pannakse rukkijahu hulka, et sitkem oleks, siis tehakse veikesed kakud ehk pannakse pannude peale ja nendega ahju küpsema; humalad segatakse ka hulka ja jahudega seltsis ahju küpsema. Enamiste tehakse linnased odradest, mõned teevad ka rukistest; rukkilinnastest saab magusam õlut, aga see ei taha välja jooksta. Kaljaastja põhja pannakse esteks pulgad, kel hammad on allakülge sisse raiutud, pulkade pääle pannakse sirgeid õlga, pulga kohta pannakse astja ääre vastu tükk õlgi püsti, kui õlut ei taha välja jooksta, siis kergitakse seda õletükki. Kui humalaid sees on, hüütakse käimata (käärimata) õlut „virre“, kui humalaid ei ole, hüütakse „mahi“. Humalaid kasvatab mõni koduaedas, suurem jägu toovad linnast, mõnes metsas kasvab ka humalaid. Õhtupoolses Jüri kihelkonnas on rohkeste metsa, ka kadakaid, siin keedetakse õlle tarvis kadakavett, mis õlle punasemaks teeb. Hommikupoolne Jüri kihelkond on aga lage, pole kadakaid saada, keedetakse ilma kadakateta vett; nemad jälle pilkavad õhtapoolseid rahvaid, et nad panna väga vähe linnaseid, seepärast keeta nad kadakaid abiks. – Kadakavesi. Kui veel marju külges, pidada ka terviseks olema, seepärast kiidan mina ikka vana Kurna moodi, kus kadakaveega õlut tehakse. Kui virre saab välja jooksnud, pannakse ta laiali suurte nõude sisse jahtuma, et hapuks ei läheks. Siis pannakse suure käitesetõrre sisse käima (käärima). Mõnes kohas aetakse virre ankrutesse ja pannakse seal käima. [---]
Mõned mehed on nii maiad õlle peale, et ei läbe ööselgi õllekannu juurest eemale minna, vaid mekivad teist ühtepuhku. Kord olnud Kurnal üks mees, kes ütelnud: „Ma olen ammu oma mau ära mõetnud ja tean, et sinna 9 toopi õlut sisse mahub.“ Kolm korda aastas on peremehe õigus õlut teha, nimelt jõuluks, jaanipäevaks ja mihklipäevaks. [---]
Kommentaar
Jõuluõlle pruulimine.
Sageli soostub see toiming toomapäevaga (21. XII).
Sageli soostub see toiming toomapäevaga (21. XII).
Kihelkond
Jüri
Koguja
J. Kurgan
Kogumisaasta
1897
Täisviide
E 33771/4 < Risti khk – J. Kurgan (1897)
Tähtpäev
Jõulud
Teema
JOOGID
Alateema
Õlu
Tähtpäevateksti nr
828
Teksti nr
7905
- Date Added
- September 22, 2016
- Collection
- Tekstid ERAst
- Item Type
- Kalendriteade
- Tags
- JAANIPÄEV/ joogid/ JÕULUD/ Jüri khk/ MIHKLIPÄEV/ x Õlu
- Citation
- “Olgu ta vaesem kui vaene inimene …,” Eesti rahvakalender, accessed November 21, 2024, http://www.folklore.ee/erk/items/show/51905.