Saarlastel on vanaks kombeks käia uue aasta hommikul …

„Eesti rahvakalender“

Saarlastel on vanaks kombeks käia uue aasta hommikul …

Saarlastel on vanaks kombeks käia uue aasta hommikul nääripoisiks. See erutab ja huvitab eriti kooliealisi poisse, kes sel ööl ei magagi, vaid ootavad uue aasta algust. Kavad ja kambad on juba varem kokku seatud, kellega ja kuhu minnakse. Väiksemad poisid ja vanad mehed käivad enamasti läbi kõik pered, kuna suuremad poisid armastavad niisama lõbusalt aega viita seal, kus on tüdrukuid. Nääripoisid nuudivad läbi kõik inimesed, neil on kaasas ka pill. Teatavasti on vana legendi läbi kurjus maailma tulnud naise läbi, et naine, see ahvatleb ja meelitab mehed kurjale teele. Seetõttu ei peeta ju viisakaks, kui naine uue aasta hommikul esimesena külla läheb. Ja poiste mureks ongi vähemalt uueaasta päeva lõunaks kõik pered läbi käia, et mingu siis peale lõunat ka naised naabreid vaatama, aasta õnne see enam ei riku. Vanemal ajal oli Tõlluste, Pihtla poistel kombeks käia nääripoisiks lauluga. Seda lauldi juba õues, ukse taga ja toas ka veel. Mujal pole juhtunud kuulma sellist laulu:

(Tuntud viisil „Hõissa ja hõissass?“)
Täna hommikul kell kuus
algas meile aasta uus.
Hõissa ja hõissassa, jne.
Nääripoiss toob nääriõnne,
igaüks saab oma õnne.
Perepojal kena neiu,
peretütrel pika peiu.
Peremees ja perenaine,
pikki päevi, palju loomi.
Seapõrsad, kirjud talled,
liha, piim ja kanged õlled.
Õunapuud ja marjapõõsad,
olgu rohked teie saagid.
Tooge välja nääriannid,
nääripoisi oma õnned.
Tehke nüüd veel lugu pillil,
laske maitsta värskel õllel.
Nii on aasta vastu võetud,
näärinuut saab alal jäetud.
Hõissa ja hõissassaa!

Nääripoiste tulek.

Kärla

L. Männik

1961

RKM II 110, 41/4 < Kärla khk – L. Männik (1961)

Vana- ja uusaasta

MASKEERIMINE JA ROLLIMÄNG

94

8312