Nääripoisid käisid ja käivad praegast ka …

„Eesti rahvakalender“

Nääripoisid käisid ja käivad praegast ka …

Nääripoisid käisid ja käivad praegast ka. Nääripoistele tehti kakk. Kui teise tallu läks ja sääl oli ka kakk, siis andas nääripoiss oma kaku perele ning võttas säält uue. Seni kui sai parema kaku või peenemast jahust. Ta käis küla ümber. Kena kaku tõi lõpuks kodu kaasa, aiva katsus ikka ära vahetada. Minu aegas pole saiakaku andmist olnd. Kui ma poisike olin, siis sai veel kakku tehtud. Nooremehe-eas kingiti nääriööl kindud. Tüdruk, kes sust midagi pidas, kinkis. Ka praegu käiakse uueaasta õnne soovimas ja neile antakse kinduid ka. Kui nääripoiss sisse tuli, siis luges:

Tereommikust, nääriommikust,
uie aasta vastu ead õnne,
tüdrukud mehele ja kanad munele,
obusel iir varss,
lehmal kiri vasikas,
seale seitse põrsast,
lambale lauk tall,
kanale kakskümmend muna!

Nääriööl numbrikirjutamise komme on uuem. Kui ma veel poisike olin, siis palju veel seda ei olnd, aga pärast tuli see rohkem moeks. Ma pole suur keibija olnd. Ma käisi ainult sääl, kus olid tuttavad tüdrukud, tõin kindad ää. Ma muidu pole palju koltsind. Need jõulu, uueaasta ja kolmekuninga ööd põlevad tuled kogu öö.

Soovisõnad, näärikakk.
* iir – hall; keibija – käija; koltsind – hulkunud

Kärla

E. Tampere

1959

RKM II 88, 88/9 (9) < Kärla khk – E. Tampere (1959)

Vana- ja uusaasta

MASKEERIMINE JA ROLLIMÄNG

104

8322