Haigus (mdM s'är'äd'ema, urma, mdE seredema, orma).
Ersalaste ja mokshalaste ettekujutustes põhjustab kõiki haigusi inimese kehas pesitsev madu. Arusaam haiguse välimusest on ähmane (keegi, mingisugune). Mõnda tõbe, näiteks malaariat (mdM mashtiks ’palavik, halltõbi, külmtõbi’), kujutatakse ette sääsena (mdM s'äs'kä). Keegi ei tea, kus ta elab, arvatakse, et ta tuleb kuskilt kaugelt.
Haigust peeti ka raevunud jumalate karistuseks ja nõidade tegevuse või kaetuse tulemuseks. Haigusi (ka surmahaigusi) võisid põhjustada surnud esivanemad, keda unustati mälestada või kellest räägiti lugupidamatult. Haiguse põhjustajaks võis olla ka inimene ise - uskumuse kohaselt võis ta söögi ajal ise ennast kaetada, öeldes, et sööb palju.
Haigus võis olla karistuseks keeldude rikkumise eest, näiteks teatud tööde tegemise eest pühade ajal (lihavõtted, jõulud, suvisted jne). Peale selle võis haigus tulla ka tuulest või keeristormist, kui inimene sattus selle keskmesse. Haigestuda võis juuste linnupessa sattumise korral. Kui vikerkaare poole näidati näpuga või kuusse suhtuti lugupidamatult, võisid nad inimesele haiguse saata. Lihtne oli saata inimesele haigust, visates surnukirstu tegemisest jäänud laastukuhjale inimese rõivatüki või tema juuksekahlu. Terveks oli võimalik saada vaid erilise rituaali sooritamise abil nõidumiskohast võetud prügiga.
Unenägudes peeti haiguse ettekuulutajaks valge hobusega ratsutamist või selle sadulasse istumist, samuti liha. Haigusest lahtisaamiseks tuli haiguse saatnud jumalat või surnud esivanemaid meelitada ohvri ja palvetega. Rahvameditsiinis kasutatakse selleks nõiasõnu ja loitse, hommikukastega pesemist, allikal käimist (*Vesi), eha ja koiduga kohtumist. Haiguse peletamiseks sooritati ka maagilisi toiminguid inimese ja tema asjadega.
Ainult jaanipäeval nägijaks saava mao (mdE orva) hammustust raviti zhenshenni tõmmise ja pooleks rebitud valge tuvi verega. Selle mao inimesse sisenemisel tekkinud tüüfusepalavikku raviti saunas. Valu leevendamiseks anti haigele juua piima või kanepiõli. Seejärel tõmmati haige jalgupidi lakke ja hoiti nõnda seni, kuni mao juured tulid inimese seest välja.
Loitsudes pöörduti tervendamispalvega erinevate jumalate poole. Müütides mainitakse silmahaigust äranokkivat suurt lindu, valget kulli ja valget taati. Taudi peatamiseks riputati haigetele lastele lukk kaela. Koduloomade taudide puhul künti raudadraga ring küla ümber ja helistati kirikukelli.
Tüüpilisteks haigusest lahti saamise viisideks on haiguse sümboolne põletamine (tavaliselt saunas kerise ees); positud või pühitsetud veega mahapesemine; haiguse ülekandmine teisele inimesele või loomale (koerale, kassile); haiguse mahamatmine; haige puude vahelt läbiviimine (*Sünd, *Tamm); haiguse tuulega laiali ajamine või akna kaudu kerjusele andmine. Sama eesmärki teenisid rituaalne lahtiriietumine, riiete riputamine pühale puule ja haigusega kokkupuutunud asjade viskamine ristteele. Tervenemisele võisid kaasa aidata ka enesetapjad või poodud, kui neid paluda.
Harva, U. Die religiosen Vorstellungen der Mordwinen. Helsinki 1952;
Jevsevev, M. E. Izbrannyje trudy. T. 5. Mordovskaja svadba. Saransk 1966;
Devjatkina, T. P. Tainy snov. Saransk 1995.