Kurat (mdM Shäitan, mdE Shaitan, Shishma, Idemevs').
Shäitan on *peajumal Shkabavazi (mdM) antipood, headuse vihkaja ja kurjade vaimude looja. Kurat on vana mütoloogiline olend, kes esines kassikaku, öökulli, metssea, nahkhiire ja kivi kujul, hilisemal ajal peeti teda surnute valitsejaks. Teda kujutatakse musta või tumepunasena, mis osutab deemonlikule juhitamatule loomusele. Kuradil on 13 tütart (12 palavikku ja tuulerõuged), poegade arv on teadmata. Kuradi tütred ei anna inimestele rahu. Shäitani loodud olevat mustad pilved, tugev tuul, torm ja pakane. Ta loovat vaime, kes saadavad inimestele ja loomadele haigusi, põllule usse ja rändtirtse. Tuulispaska on peetud kuradi meeleolu peegeldajaks.
Kuradi päritolu seletati erinevalt. Samaara kubermangu ersade ettekujutuses tekkis Shaitan päikesejumal Tshipazi (mdE) vihaga sülitatud süljelärakast ja tema kepilöögist. Kurat aitas Tshipazil luua maailma merepõhjast toodud liivast. Kõrkuse tõttu ei täitnud Shaitan täpselt Tshipazi käske, mispeale päikesejumal ta ära needis ja saatis merepõhja alla põrguhauda, et kurat seal igavesti istuks ja piinleks.
Simbirski ja Pensa kubermangu mordvalaste müüdi järgi palunud kurat Tshipazil puhata, kuna tema nooremana tahaks valitseda nende kahe loodud maailma üle. Tshipaz needis ta selle eest ära ja ajas maa alla. Kurat vihastas seejärel Tshipazi peale ja temast sai kõige hea vaenlane.
Moksha müütide järgi lõi Shkabavaz kuradi eelkõige enda abiliseks. Kui Shäitan pöördus oma looja vastu, kihutas peajumal ta taevasest eluasemest maa peale, kus kuradi elukohaks said vanad veskid, sepapajad, soised alad, ristteed jms paigad.
Müütides poeb Shaitan maona puuõõnde ning matkib sealt äikesejumal Pur'ginepazi (mdE), kes ta karistuseks tapab. Tapetud kuradi veri löövat leegitsema ja tema pelgupaik süttivat põlema, seetõttu oli äikese ajal keelatud kuradi nime nimetada. Et välku mitte ligi tõmmata, öeldi harilikult need või teised (tonat, nonat).
Kurat on *Ange pat'ai võrdväärne vastane, kes võitleb temaga igevesti. Müütide järgi süütavad nii Shäitan ja kui Ange pat'ai kahte kõva kivi vastamisi hõõrudes tule. Kurat kasutab selleks maast leitud kive, Ange pat'ai aga oma isa Tshipazi tulerauda ja poja Nishkepazi tulekivi. Süüdatud tule tõttu kasvab iga päev nii heade kui ka kurjade vaimude arv, vastavalt sellele, kuidas suureneb inimeste, loomade ja taimede hulk.
Muistendites sunnib kurat inimest humalat kasvatama ning õpetab teda kalja, mõdu ja veini valmistama. Shaitani poolt üles ässitatud inimesed tapavad Nishkepazi (mdE). Uskumuse järgi püüab kurat saada inimese hinge oma valdusse. Arvatakse, et nõiad on oma hinge kuradile müünud, kes vastutasuks aitavat neid nõidumisel. Kurat ahvatleb inimesi enesetapule.
Terjuhanide ning osade Nizhni Novgorodi ja Simbirski kubermangu ersade pärimuse kohaselt lõi kurat koos Tshipaziga esimese *inimese (mdEM loman'). Algselt oli inimene üleni kaetud küüntele sarnaneva nahaga. Tigedusest püüdis Shaitan igati rikkuda kõike peajumala loodut. Peajumala äraolekul tuli kurat paradiisi väravate juurde ning tungis koera pettes paradiisi. Ta sülitas täis kogu inimese keha, välja arvatud sõrme- ja varbaotsad. Shkabavazil ei õnnestunud kuradi sülge eemaldada ja ta oli sunnitud inimese pahupidi pöörama.
Muinasjuttude järgi puges kurat inimese sisse, mispeale inimene haigestus. Kuradi lahkumiseni oli haiget võimatu ravida. Shäitan põhjustab inimestele alati ebameeldivusi ja meelitab neid paha peale. Kõik inimeses peituv halb usuti tulevat saatanast. Harilikult eksitab ja hirmutab karvane, saba ja sarvedega kurat purjus inimesi - tuleb neile mahajäetud sepapaja juures või inimeste hukkamispaigas vastu.
Kui kalavõrk lastakse esimest korda vette palvet lugemata, tulevat kurat antropomorfsena kaldale ootama, kas talle visatakse kalu. Kui seda ei tehta, peletab ta plaksutades ja vilistades kõik kalad minema.
Kurat kimbutas inimesi südaööst esimese kukelauluni ning keskpäeval - siis ei mindud teele. Kaitsmaks kodu kuradi eest, käidi lihavõtteööl kolm korda leiva ja küünlaga ümber maja. Kolmekuningapäeval joonistati söega akendele ja ustele ristid ning käidi hobusega sõitmas, sest uskumuse järgi pidi see murdma kuradi jalad. Õhtune tuletegemine pidi aga kuradi jalgu kõrvetama.
Tänini esineb kuradi nimi armumaagias, ennustustes ja sajatustes. Näiteks nõelaga sõrme torgates üteldi: Pistku saatana südamesse (mdM Shäitan sedis pezolet').
Melnikov, P. I. (Andrei Petshorski). Otsherki Mordvy. Saransk 1981;
Maskajev, A. I. Mordovskaja narodnaja epitsheskaja pesnja. Saransk 1964;
UPTMN. T. 10. Legendy, predanija, bylitshki. Saransk 1983.