Madu (mdM kui, mdE gui).
Madu on headuse ja kurjuse sümbol. Arvatavasti on ta kunagi olnud tootemloom, kes on hiljem kujunenud kodukolde ja põllunduse kaitsjaks. Pensa oblasti ersadel on nastik (giger' pr'a gui) siiamaani karjalauda kaitsja. Mao pea esines traditsioonilistes naiste ja tüdrukute ehetes (*Raud, metall).
Nishkepaz lõi ilma käte ja jalgadeta mao kogu loomariigist viimasena ning määras ta elama metsas, soos, maa all, õues, jões, sügavas kaevus või laudas. Madu kujutatakse mõnikord inimese-taolisena, vahel ka tiivulise lõõmava inimesi sööva lohena. Loitsudes madu (must, hall, kännualune) lendab; kõlvatu madu tõuseb lendu sõnniku alt või künka tipust. Lendu saadab kära ja vilistamine. Pulmalauludes võrreldakse maoga kiireid hobuseid ja pulmarongi.
*Ussikuningaks on suur madu Inekui (mdM), Inegui (mdE). Müütides käsib madu kütil koju minna ja põllumeheks hakata. Lauludes kujutati madu karmi valitsejana, kes soosib põllundust ja isegi muretseb põllumehele naise.
Kuigi suure jõuga, on madu teatud olukorras abitu: ta ei saa alla põlevalt puult, välja veega täidetud august või kaevust. Vee või tulega ümber piiratud põleval puul/kännul istudes palub ta inimkeeli abi. Tasuks lubab madu neiuks muutununa päästjaga naituda. Sageli petab madu inimest - tasuks tehtud heateo eest sööb ta oma päästja ära.
Muinasjuttudes muutub neiu maoks vanemate needmise tõttu. Kui kütt ta koju toob, saab ta oma endise välimuse tagasi. Teises jutus muutub noormehe kaela ümber võruks keerdunud madu vastu põrandat põrgates imeliseks neiuks.
Pärimus räägib, et kord aastas, kevadel, ussid kogunevad (mdM kujen' ket'mafks).
Kogemata mao peale astuja pidi andestust paluma, et vältida karistust. Kui vanemad kasutasid ebatsensuurseid väljendeid, siis hakkasid maod laste ümber keerlema.
Usuti, et madu mõistab inimkeelt. Uskumuse järgi võis jaanilaupäeva öösel (24. juuni (7. juuli)) omandada ussikeele (*Jaanipäev). Samuti arvati, et mõned ussikeelt oskavad nõiad kasutavad seda nõiduses. Usuti, et nõiad võivad muutuda lohedeks (tolon' kui 'tulemadu'). Ka kodukäijaid kujutati lohe kujul korstna kaudu koju saabuvana. Ersad pidasid meteoore kurjadeks hingedeks või lohedeks, kes ohustasid päikesevalgust.
Uskumuse järgi ei ole nastiku hammustus ennast punase lehma piimaga pesevale inimesele ohtlik. Ussi nõelamist raviti loitsudega. Mao peaga (mdM kujen' br'a) peletati külmtõbe (palavikku), seda kasutati ka armumaagias. Et maod lehmapiima imeda ei saaks, lüpsti lehma läbi oksaaugu (mdM morga var'äva).
Madu esineb sajatustes (mdM kuis' pupalenze 'madu sind hammustagu') ja võrdlustes (naised on ussisugu). Siiamaani ennustatakse viljakat aastat, kui metsas nähakse palju usse. Mao unes nägemine oli halb enne.
Mordvinische Volksdichtung. Bd 4. Helsinki 1947;
UPTMN. T. 3, tsh 1. Mokshanskije skazki. Saransk 1966;
UPTMN. T. 3, tsh 2. Erzjanskije skazki. Saransk 1967;
Maskajev, A. I. Mordovskaja narodnaja epitsheskaja pesnja. Saransk 1964.