Ajad
Sarnaselt kogu vadjalaste ilmapildi jaotumisele hea ja halva vahel (vt nt Paha), ilmneb sama printsiip ka nende ajakontseptsioonis, vastavalt millele aja kulus esineb nii häid kui halbu tunde, päevi jt perioode. Asjakohased ajaühikud väljenduvad kõnepruugis kui kehno tunni, pahaa tunni või pahaized tunnid, õnnõkas tunni, pahaa aika jne.
Häid või halbu perioode iseloomustab ühest küljest nende fataalne saabuvus, teisalt vastukaaluks nende ennustatavus või isegi esilekutsutavus. Nii on tuntud uskumus, mille kohaselt vasaku küljega voodist tõustes ootab ees halb päev ja vastupidi (vt ka Parem ja vasak); halba aastat on saanud ennustada närvetanud männilatvade pealt metsas, saabuvat halba perioodi on kuulutanud uskumuslike inimese naha all elavate täide väljatulek, endeid on saadud unes jne. Lisaks on teatud perioode, mis ühel või teisel viisil juba olemuslikult head ei tähenda. Üldtuntud on uskumus 13. kuupäeva (perkele või juutii või pahaa d'uuzhina) pahaendelisusesse, samuti esmaspäeva kui raskesse päeva (vastupidiselt reedele), mil ei soovitatud uut tööd alustada ning kaugemale välja minna. Optimistlikumat ja vagamat ilmavaadet kannab tõdemus, mille järgi halbu päevi olemas pole, vaid kõik on head. Kuudest on naiskorrespondendid halvaks pidanud maikuud, sest kes siis abiellus, pidi kogu järgneva elu tõbine olema ja halba elu maitsma.
Päeva on vadjalased lugenud hommikul algavaks ja õhtul lõppevaks. Ööpäevasiseselt on negatiivne aeg alanud pimeduse saabumisega, mil Paha on hoonete ligidusse saabunud, ning lõppenud kuke lauluga südaööl. Teise teate järgi alanud ohtlik aeg öösel kell 12 ja lõppenud kuke lauluga kell kolm. Samas on pahaa tunni tekstides kirjeldamist leidnud kui mingi fataalselt saabuv aeg, mil miski õnnetus (eksimine, uppumine vmm) on aset leidnud. Iseloomulik on selles osas üks palvetekst, mida hädasoleku puhul on öeldud: Anna jumala antõssi! Od'd'a minua kehnossa tunnissa! Samalaadselt halbadele perioodidele eksisteerivad ka head. On öeldud, et õnnelik inimene sünnib õnnelikul tunnil (mis omakorda meenutab personaalse õnne kontseptsiooni).
MA
|