paha, pahalain, pahapooli, pahaa voima, pahennoz
paralleelnimetusi: hitto, huono-puol, juudalain, perkele, saageli, saakeli, saatana, sarvik, sarvipää, tontti, tshort, umalikko
vt ka Kuri silm

Vadjalaste uskumustes figureerib p abstraktse mõistena sarnaselt mistahes muu dualistliku maailmakäsitluse negatiivsele poolusele, sisaldades endas nii eelkristluse demoniseerunud rudimente kui ka kanoonilise kristluse seisukohti rahvausundilises sümbioosis. Usunditekstides avaldub see ennekõike teatud aja- ja ruumipunktide negatiivses markeerituses (vt Ajad, Eksimine), aga ka tõdemustes, mille järgi p eksisteerib pidevalt inimeste seas olemusliku kategooriana või nähtamatu olendina. Maailma jaotatust hea (jumaliku, kristliku) ja halva vahel kinnitavad teated, mille kohaselt ennevanasti olnud hea töö jumalast ning halb pahast, samuti nagu kogu elav (loomaliigid, inimesed) jaotuvad oma saamiselt hea ja kurja vahel (halb inimene on loodud p luist; head loomad on jumala õnnistatud, kits mitte).

Fenomenaalse (füüsilise) olendina kehastub p demoniseerunud vee-, metsa-, rehe-, sauna- ja majahaldjana, lastehirmutistena, samuti luupainaja, nõidade, tuulispea ja varakandjatega seotud süzheedes. Vastava olendi negatiivne olemus võib avalduda juba ta nimetuses - paigahaldjas on võinud nimetuda ka vastava p-na (näiteks metshä-paha, järvi-paha), tavalisem on kõigi nende puhul olnud siiski üldistava paha, pahapooli jne kasutamine.

Haldjasolendi paralleelina on p lokaliseeritud ennekõike metsa ja veekogudesse kui talupoeglikust koduringist kaugematesse aladesse; talusiseselt aga sauna, rehte ja ahju taha. Ka ahju tuld tehes on olnud vaja sellele ristimärk peale teha, et pahat voimat sellest lahkuksid, mis viitab tule negativistliukule potentsiaalile vadja rahvausundis. Võimalik, et selle kujutelmaga on seotud ka ristimärgi tegemine leivale enne ahju küpsema panemist.

P tegevusring on oluliselt laienenud pimeduse saabudes. Nii ei võinud nurganaist pärast sünnitamist sauna ööseks omapäi jätta, vaid tal pidi seltsiline olema. Levinud sellekohane jutusüþee räägib lapsega sauna jäänud naisest, kes hommikul kahekorra keeratuna saunaahjust leitud. Laps olnud ära viidud, mida kõike peeti p tööks. Analoogilisest kartusest kõneleb ka keeld peale pimedat sauna minna. Pimedas hoonete ligi saabunud p äratundjaks on peetud kukke, kelle kiremine on p negatiivse tegevuse välistanud või otsesõnu, kelle esimese laulu peale öösel kell kolm maailm on puhastunud. Võõraste jõudude tegutsema hakkamisest pimeduses kõneleb ka käsk võtta õhtul pärast ketramist vokilt nöör maha, et p või pienet perkeliet ei saaks öösel ketrama tulla. Vormel pienet perkeliet vihjab mingisugusele perekondlikule või hierarhilisele p-de jaotumise rudimendile. P-sid on teatud tegutsevat ka öises kirikus.

Rehes eluneva p iseloomulikemaid jooni on olnud kollitav käitumine ning rehelis(t)e kividega loopimine. Ahju taga elunev p on täitnud aga ennekõike lastehirmutise funktsiooni. Jälg temast kui tõsisemast uskumuslikust olendist on ära tulnud hamba ahju taha viskamise tava, kusjuures lausuti levinud vormel, milles luu-( või pask-)hamba eest raudhammast asemele sooviti. Tõsi, selleteemalistes teadetes konkreetsest olendist või jõust ei räägita. Levinud on keeld, mille kohaselt pole soovitav jalga üle põlve kõigutada või süües jalgu kiigutada, mida on tõlgendatud p sümboolse kiigutamisena. Samuti on sees vilistamist tõlgendatud tondi (kui p paralleeli) tantsitamisena.

Metsas (ja soos) elutseva p iseloomulik joon on olnud teekäija või marjulise-seenelise eksitamine. Ühe veendumuse järgi on pahapool kui metsa peremees üldse metsas sündinud. Metsa peremeest on kujutatud puudest kõrgemana. Vees paiknev p on veekogudega seonduva stiihia põhjustajaks. Siseveekogudes on vastav p veehaldja paralleeliks. Kindla veekoguga seotud p-st räägib teade, mille kohaselt Lauga jões elutsevat musta habemega meessoost paha, kes hirmutavat ja uputavat inimesi. Kalameeste kasinas traditsioonis kõneldakse kalakujulisest meripahast, kes lapsi uputavat, ning lehmä-ventaast, kes aluseid ja inimesi uputab ning põrgu viib. Mõiste kandumist mistahes negatiivsele valdkonnale iseloomustavad juhud, kus ka varakandjat (lemmüz't) on nimetatud p-ks.

P kui inimeste füüsilise ahistaja ja äraviija staatus on vadjalastel nõukoguliku sekulariseerumise käigus taandunud. Uskumisaltimad on seda seletanud p rikkaks saamisega, kuivõrd nüüd lubatavat talle vandudes kõike (silmas on peetud venekeelset vandumisvormelit tshort vozmi!). Pidevalt inimeste seas viibivana soovivat p, et teda võimalikult rohkesti mainitaks. Oma kohalolekuga on p alati soodustamas ka enesetapusoovi täitumist.

Teated p-st kui saatürlikust olendist põhinevad vadjalaste seas tõenäoliselt mingil pildiinformatsioonil. Selle järgi on ta karvane, musta või halli värvi, suurte sarvede ja pika sabaga; eriti ohtlikku p-d on teatud olevat seitsme sarvega. Sellelaadne p tegutseb ennekõike luupainaja ja lapseröövijana, keda tuntakse ära ta karvasest olemusest. Vadjalaste seas on tuntud ka paar muinasjuttu, milles jumal kavalusega p ületab. Neis on tegemist juba antropomorfiseeritud rumala kuradiga.

P käitumisega on seletatud ka mõningaid atmosfäärinähtusinähtusi. P-na või p tantsimisega on seletatud tuulispead, mis haakub nõiapärimusega (vt Nõidus). Kui keegi kõvasti vilistab, on seda nimetatud tuulispea ennustamiseks. Üheaegset päikesepaistet ja sadu on tõlgendatud muuhulgas p (ka surnute) pulmapidamisena, kõva tuule vingumist on peetud p sõiduks enesetapjatega. Pikset ja müristamist on üldjuhul loetud jumalikuks ilminguks, mis on suunatud p tegevuse vastu, ühel juhul on seda (ilmselt eksitusena) tõlgendatud ka kui p sõitmist hobusega.

P tegevuse vastu on aidanud ennekõike kristlik vastutegevus. Tuulispea, tules peituva negatiivse, hirmutava olendi jt juhtude puhul on aidanud ristimärgi tegemine ja palve. P-na tõlgendatud kodukäija või luupainaja puhul on mindud paluma ka kirikusse. P äraajajana on nimetatud ka kandlel kui jumala pillil mängimist. Hea vahend p (ja igasugu nõiduse) vastu on olnud juudasitt, mida väikestele lastele pandi magamisel pea ligidusse, mida riputati kaitseks ristiketi külge kaela ning mida võidi siduda ka lehmasarve külge, et hoida loomi kõige negatiivse eest.

MA