Aprillikuu 3. päev Astun sisse väikesesse majja küla serval. Umbes 30 aastane Elfriede Losnikova on sündinud Lillikülas, elas mõnda aega mujal ning tagasi tulles on hädas sellega, et talle ei taheta enam head maja anda. Nii kurdab ta küsides, kas meil pole võimalust seda lehte panna. Elfriede hobiks on väljaõmblemine, pildistan ning vaatan tikitud linu, padjapüüre, käterätte. Elfriede viib mind oma ema Maali Jaugi ning tema mehe Oskar Jaugi juurde. Ka siin on pea sama eestipärane kui Liivide juures, vaid veidi kärarikkam, venekeelsete sõnade rohkem ning kirevam - uksekardinate, riiete ning voodikatete poolest. Sümpaatselt kinnine pererahvas, nii alustame mängudest, jõuame ämariku äbendamise ning räbalikaupmehe kaudu usundini. Nagu eesti keeles kirjutamise, nii ka oma usu on Maali endale selgeks teinud vaid külarahva toel. Õpi elust enesest, see on tõsi igavest. Suure habemega Oskar hakkab lõunat nõudma, selleks pakutakse sülti. Kuigi päike paistab, seotakse mulle kojuminekuks pähe kirev rätik, sest Siberi aprillikuu algus pole palja peaga käimiseks tõepoolest kuigi kohane.