Õhtuti koguneb Liisi juurde omatahtsi väike seltskond: Papakoi Alma, Palu Liisa ja Jänese Olga. Olenemata meie sealolust on Liisi maja kooskäimise kohaks. Muidu jutukas Liisi kuulab mõnuga teisi. Kui järg jõuab muistendite jutustamiseni, elab ta neile kogu hingest kaasa. Juhtumisi mainime, et kuulsime selle külaotsa pilkenime. Seltskond läheb põlema. Mis nad ütlesid? Ah Kondiots! A me ütleme jälle promlase, prommi-ots. Hoos olles unustatakse aeg ning juba ammu on pime, kui Ell koju jõuab ning tädid selle peale ärkavad ning end lauluga minema asutavad.
|
|