Peremees, Vassili Kaiduk, mainib oma Austria päritolu. Sündinud siinsamas Pardinovas, oskab ta ka eesti keelt. Kostitamisest me muidugi ei pääse. Vassili teeb tule alla ning käsib Minnal meile süüa otsida: kohevad saiad, praeliha, munad, puskar ning põrknatsai. Minna oskab sõnadega ravida. Seda ei pea ta mingiks salateadmiseks, vaid vastupidi - ta räägib just sellepärast, et meid õpetada. Uksest astuvad sisse Tedre Volli ja üks külamees. Volli mängib pilli, Minna laulab kaasa. Tuleb ka Volli naine ning kurdab, et on elanud nii soome külas, venelaste hulgas kui eestlaste juures, aga korralikult ei oska ühtki keelt. Saame kaasa mune. Pildistame endist Lozhnikova kirikut, praegust klubi. Siin on eriti märg, läbi sügava lume vajub vee sisse. Targemad (nagu vastutulevad kuskile peole kiirustavad neiud) vahetavad oma kummikud kõpskingade vastu pärast kuivemale pinnasele jõudmist ning saadavad kummikud väikevennaga koju.