| nr |
nimi |
mängukirjeldus |
arhiiviviide |
| 1 |
Paberist loomad |
5-aastasena käisin üksinda mõnikord onul külas (1/2 km). Onu oskas lapsega hästi mängida. Ta lõikas paberist loomi välja. Istusime köögis laua ääres ja lõikasime kordamööda, enne onu, siis mina. Loomad kleepisime aknaruudule. Vahest oli seal aknal suur laut ja tall kõik koos: lehmad, hobused, lambad. Mõnikord lõikasime ka metsloomi: karusid, jäneseid, rebaseid. Onu loomad olid ilusamad, aga ta ei ütelnud mulle, et minu omad halvemad on. Niisugune mäng kestis mitu aastat, peaaegu koolieani välja. |
RKM II 415, 30/1 (1) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Elga Valter, s. 1925 (1988) |
| 2 |
Teenijaks minek |
Olin jälle onu pool. Onu küsis, mida ma kodus teen. Vastasin, et ega mul kodus palju tööd olegi, seal teevad isa-ema ja vanaisa-vanaema kõik ära. Jutt läks teenijatele. Onu küsis, kas ma ei tahaks neile teenijaks minna, andis mulle minu nõusoleku peale 25 senti käsiraha kätte, nagu päriselt. Tulin suure õhinaga, käsiraha taskus, koju teistele uudist kuulutama. Kodused hakkasid küsima, mis tööd siis teha tuleb. Lubasin lapsemeelselt teha kõik tööd, mis talus vaja: lehmi lüpsta, sööta, kanu munetada, perele süüa teha, tube koristada (olgugi et ma kodus polnud veel lehmi lüpsnud, olin umbes viie aastane.) Järgmisel hommikul pärast keskhommikut seadsin minekule. Ema pani mulle väikese riidekompsu kaasa. Sauna pidin koju tulema. Oli varakevad, puhus külm põhjatuul, sadas lörtsi, ilm oli külm. Panin talvepalitu selga, vanaema sidus mulle veel suurrätiku ümber, otsad selja taha sõlme. Asusin teele, mäest alla, vastu tuult. Tuul puhus nii kõvasti, vaat et ei tõsta õhku. Käed hakkasid külmetama. Jäin poolel teel seisma ja aru pidama. Aga et nii külm oli ja vali tuul, siis keerasin ringi ja tulin koju tagasi. Võtsin riidest lahti ja pugesin ahju peale sooja. Rohkem enam ei tahtnud kodust ära minna. |
RKM II 415, 31/3 (2) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Elga Valter, s. 1925 (1988) |
| 3 |
Suurteks mängukaaslasteks olid koerad. |
Pobi oli suur koer, see oli minu sõber ja hoidja. Ei lasknud mulle kellelgi liiga teha. Vahest sai ka temaga kelgusõitu teha. Vanaisa rakendas koera kelgu ette ja sõit läks mäest alla Aga kerge kelk kippus kangesti ümber minema ning sõitja lumme kukkuma. Ega see Pobilegi eriti ei meeldinud, vaatas, et pole koera töö. Kelgusõitu palju ei teinud. Kevadel olid Tipsil pojad. Kui nad suuremaks kasvasid, tahtsid nad väga mängida, nendega oli lõbus ja armas mängida. Kord juhtus, et kutsikatega mängides olin neile kuuti järele läinud ja kutsikatega koos uinunud. Vanemad aga nähes, et last pole silmapiiril, hakkasid hüüdma ja otsima. Vaadati juba kaevugi, kuigi kaevul olid kõrged rakkud. Lõpuks otsustas isa minna onu poole vaatama, et ehk olen sinna silganud (Kuigi ma loata külasse ei läinud). Lõpuks vaatas vanaisa kuuti ja leidiski otsitava. Rohkem ei lubatud mul enam kuuti pugeda. |
RKM II 415, 33/4 (3) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Elga Valter, s. 1925 (1988) |
| 4 |
Mängud nukkudega |
Mul oli kolm nukku kogu lapseea peale. Kõige esimese kinkis ristiema. See oli savipeaga riidest tehtud nukk, ilusate tumedate lokkis juustega, pesu seljas ja ilus helekollane plisseeritud kleit, pits kaeluse ümber ning lühikeste varrukate otsas. Vanaisa meisterdas õhukestest lauatükkidest hälli või voodi. Ema andis voodipesu ja teki jaoks lapitükke, mida siis sai kasutada linadeks ja tekiks kokku palistatult. Nii sai õhtul nukk magama panna ja hommikul üles võtta. Vanad karbikaaned olid taldrikuteks, suuremad kaussideks või vaagnaks. Kui suvel vahest tuli naabritüdruk meile, siis mängisime õues. Panime nuku sööma ja magama. Ei mäleta, et ema mind väga oleks kamandanud õhtul nukk tuppa tuua, aga üks plisseerkleit käis nukul kogu lapsepõlve ja ega see hele värv mustaks küll ei olnud läinud. Teine nukk oli väiksem, see vist osteti, sellele õmblesin vahest riidetükkidest uue kleidi. Kolmanda nuku – suure – kinkis lellenaine, sellel oli ilus kleit ja tumeroheline mantel. Need olidki mu ostetud mänguasjad. Aga andis nendegagi mängida. |
RKM II 415, 35/6 (4) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Elga Valter, s. 1925 (1988) |
| 5 |
Mängutoad |
Olin juba koolilaps (10-a.), kui meile ehitati uut lauta. Laudalakka tegime naabritüdrukuga endale mängutoad. Tassisime palgijupid ja lauatükid mööbliks. Seal oli siis köök, söögituba, magamistuba ja külaliste ehk suurtuba. Pühapäeva õhtupoolikuti mängisime seal. Vahest tuli kaugemalt naabritüdruk ka meile - siis olime juba kolmekesi mängimas. See oli meie sõpruskond. (Poisse meie hulgas ei olnud. Naabril oli vanem poiss ning vanemad siis armastasid (naabri omad) ütelda, et pruut ja peigmees. Mina pelgasin väga peigmehejuttu ja lasksin alati hirmuga minema). Seal laudalae peal olid ka nukud kaasas, neid söötsime, panime magama ning laulsime hällilaulu. |
RKM II 415, 36/8 (5) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Elga Valter, s. 1925 (1988) |
| 6 |
Ristsed ja matused |
Kui kusagil külas olid ristsed, siis meie tegime ka kolmekesi ristseid. Panime nukule uue nime. Ja üks oli siis köster, kes luges, teised vaderid. Külalisi ei olnudki. Seda tegime kordamööda, et kes enne oli köster, oli hiljem vader või ka ema-isa. Aga kui oli külas matus, siis tegime meie ka nukule kingakarbist sarga, matsime lillepeenra äärde, rist puuokstest, lilled ka ja laulsime. Pärast võtsime nuku jälle välja mulla seest ja läks teiseks mänguks. |
RKM II 415, 38 (6) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Elga Valter, s. 1925 (1988) |
| 7 |
Loomad |
Minu lapsepõlves poest ei ostetud mänguasju. Oli kolm nukku ja väike pall ja oligi kõik. Loomad tehti puust ja ka ise tegin neid lepakeppidest. Kui oli kellelgi rohkem aega hobust voolida, puust ja jalad alla panna, siis oli see ilus mänguasi. Naabril oli suurem tüdruk karjas. Jooksin mõnikord tema juurde, koplisse, kus kari puhkas või sõi. Tal oli suur hulk lepalehmi. Mängisime perenaist, ajasime loomad koplisse sööma, siis jälle koju lauta, lüpsime, jootsime vasikad, kurnasime ja jahutasime piima. Tegime ka lepapulkadest aia, kus kari sees oli. |
RKM II 415, 39 (7) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Elga Valter, s. 1925 (1988) |
| 8 |
Veel matustest |
Kui oli juhtunud õnnetus linnupoja või kanapojaga, siis kutsusin naabri Helda matusele. Kaevasime sauna taha haua, panime linnupoja takjalehe sisse ja asetasime selle õrnalt auku, ajasime mulla peale, tegime haua ja risti, kaunistasime lilledega ja laulsime linnupojale nagu suuredki tegid. |
RKM II 415, 40 (8) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Elga Valter, s. 1925 (1988) |
| 9 |
Käekellamäng |
Seda sai ainult ükskord. Koolist tulid õpetajad (üks mees ja kaks naist) meile, arvatavasti midagi loendama. Koolis ma siis veel ei käinud. Naisõpetajatel olid kellad käe peal. Meil niisuguseid ei olnud. Oli suur seinakell, isal taskukell, emal kaelaskantav kell, nagu sajandi algul oli kombeks. Tahtsin ema kella seada ka endale käepeale nagu õpetajatel, aga kellarihma polnud. Proovisin siis siduda seda ketiga käele. Aga oh õnnetust, kell kukkus maha ja klaas tuli pealt ära ja kaas ei püsinud kinni. Proovisin hambad appi võtta ja vajutada kaas kinni, kaanele jäid hambajäljed. Sellest tuli küll pahandus, kui ema lõpuks oma räsitud kella avastas. |
RKM II 415, 40/1 (9) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Elga Valter, s. 1925 (1988) |
| 10 |
Varjumängud |
Neid mängisime õhtuti isaga. Kui lamp põles, tegi isa kätega lammast. Kaks kätt pandi kokku, pöidlad olid kõrvadeks, lambapead (määgimise puhul) liigutati sõrmi nii, et 1. ja 2. sõrm olid koos ja 3., 4. sõrm koos, ise tehti "mää". Jänese puhul pandi käeseljad vastamisi, võeti väikesed sõrmed kokku ja samuti esimesed sõrmed. Vasaku käe 3. ja 4. sõrm jäid jalgadeks, pöial tagumisteks jalgadeks; parema käe keskmised sõrmed olid kõrvad. Põdrapea - parem käsi kujutas pead, vasakuga tehti sarvi. Koera tehti samuti erinevalt, parem käsi tegi pead, vasak kõrvu. |
RKM II 415, 44 (11) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Elga Valter, s. 1925 (1988) |
| 11 |
Assistendimäng |
Minu lapsepõlve üheks suursündmuseks oli, kui talus hakkas käima karjakontrollassistent. Olin siis 7-aastane. Küll olid tal uhked prooviklaasid, klaastorud, millega võttis laudas lüpstud piimast proove ning kaalus. Esiti igalt lehmalt eraldi, lõpuks kõik koos üldproov. Huvitavamaks läks, kui algas proovide tegemine. Missugune aparaat kastis, prooviklaasid, torud! Minu õnneks sain kõik katkised pudelid ja torud endale. Proovitegemise ajal lubati mul istuda kasti peal, et kast ei liiguks. Sellest päevast peale olid kõik kohad (aidatrepp, vundamendilauad) piimaproove täis. Käis üks proovivõtmine, -tegemine, klaaside ja torude puhtaks pesemine ja algas jälle uuesti otsast peale. Kui II klassis küsiti, kelleks saada tahan, oli mu otsus kindel - karjakontrollassistendiks. Aga läks teisiti, ei olnud vaja talusid ega karja. Täiskasvanuna kohtasin varasemat assistenti. Too mainis, et ta polnud varem näinud niisugust last, kes oleks nii suurt huvi tundnud asja vastu. |
RKM II 415, 45/6 (12) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Elga Valter, s. 1925 (1988) |
| 12 |
Kassimärss |
Seda tehti kevadel, kui pajukoor oli lahti: pajukoortest võeti umbes 1 cm laiused kaunis pikad ribad ja hakati punuma - 4 ribaga, ikka ühe alt, teise pealt. Tuli välja punutis, käe harjutuseks. Seda õpetas ema. |
RKM II 415, 46/7 (13) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Elga Valter, s. 1925 (1988) |
| 13 |
Kassikangas |
Selleks võeti jämedamat värvilist niiti või nööri, otsad seoti kangakudumissõlmega kinni. Siis keerati kaheksandikku: üks ots kinnitati naela või konksu otsa ja teine lasti kaheksandikust läbi, see oli samuti sõrmeharjutuseks. |
RKM II 415, 47 (14) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Elga Valter, s. 1925 (1988) |
| 14 |
Vurr |
Vurre tehti vastlapäeval, siis kui oli söödud herne- või oasuppi ja seajalgu. Võeti sääreluu, sinna tegi isa kaks auku sisse, seoti jämedam niit või nöör, otsad kinni ning tõmmati siis vurr käima. |
RKM II 415, 47 (15) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Elga Valter, s. 1925 (1988) |
| 15 |
Pajupill |
Pajupilli tehti kevadel, kui koor juba lahti. Võeti sile sirge oks lõigati peale üks või rohkem auke, üks ots tehti nagu pillidel - huulikuks, siis klopiti noapeaga ettevaatlikult koor lahti, võeti keskosa ära, pandi huulik ühte otsa ja pill oligi valmis. |
RKM II 415, 48 (16) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Elga Valter, s. 1925 (1988) |
| 16 |
Lehepill |
Võeti puuleht ja pandi suhu, hoiti kätega kinni, sai lihtsat meloodiat mängida, kui puhuti. |
RKM II 415, 48 (17) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Elga Valter, s. 1925 (1988) |
| 17 |
Tõukeratas |
Seda tegi isa puusaagimise ajal. Valiti ümmargune puu, lõigati sealt neli ümmargust ratast. Rattad kinnitati lauatüki külge ning lauatüki etteotsa kinnitati puu ja puu külge veel põiki pulk juhtrauaks. Mina palju niisugusega ei sõitnud, rohkem sõitsid karjapoisid. |
RKM II 415, 48/9 (18) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Elga Valter, s. 1925 (1988) |
| 18 |
Puukoorest laevad |
Kevaditi, kui oli palju vett, tegi vanaisa või isa puukoorest laeva. Siis sai ujutada neid. Huvitavam oli voolava vee juures neid ujutada. |
RKM II 415, 49 (19) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Elga Valter, s. 1925 (1988) |
| 19 |
Kiikumine |
Tavaliselt tehti kiik kas tugeva puu oksa külge või ka küüni aampalgi külge. See käis lihtsalt - jäme köis visati üle palgi, seoti otsad kokku ja peale kinnitati laud, kuhu sai istuda. Jalgadega hoogu andes läkski kiikumine lahti. |
RKM II 415, 49/50 (20) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Elga Valter, s. 1925 (1988) |
| 20 |
Peitemäng |
Peitust sai mängida siis, kui lell tuli oma poistega meile, vahel oli meil ka naabritüdruk. Kes läks silmi hoidma - mõnikord võeti liisku või jälle loeti mingit salmi nagu: "Üks helevalge tuvi lendas üle Inglismaa. Inglismaa oli lukku pandud, lukuvõti katki murtud. Mitu seppa seda parandama läheb, seda ütled sina." Loendati nii, et üks sõna igale mängijale. Kellele langes viimane sõna "sina", see pidi olema nii, et ei vaadanud, kes kuhu peitu läheb. Teised pidid ruttu peitu minema, viimane mängija, kes oli ka juba peidus, hüüdis: "Võib tulla!" Otsija asus otsima peituläinud lapsi. Keda esimesena leidis, see jäi silmi hoidma, aga üles otsiti kõik. |
RKM II 415, 50/1 (21) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Elga Valter, s. 1925 (1988) |
| 21 |
Pitt |
Jooksumäng. Loetakse laste vahel kas "Valget tuvi" või ka niisugust: "Otu-totu, Toomas-totu, piu-pau-puhh!" Sina oled see. Kellele langes viimane sõna, see pidi hakkama teisi taga ajama, teised jooksid laiali. Tagaajaja pidi käega ühte puudutama ja hüüdma "pitt." Siis see, keda puudutati, hakkas teisi taga ajama. |
RKM II 415, 51/2 (22) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Elga Valter, s. 1925 (1988) |
| 22 |
Keks |
Osavõtjaid 2-3. Väike kivike viskamiseks. Mängija viskab kivi 1. kasti ja hüppab ühel jalal 1. kasti, siis püüab kivi ühel jalal käega üles võtta ja visata teise, samuti ühel jalal hüpates. Paaritu numbriga hüpatakse vasaku jalaga, paaris ruudus parema jalaga. Kui õnnestub jõuda taevasse - nr. 7 piiri rikkumata, on võitja. |
RKM II 415, 52 (23) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Elga Valter, s. 1925 (1988) |
| 23 |
Mooramaa kuningas |
Seda mängisime koolis I-II klassis. Mängijateks klassiõpilased. Üks neist on (määratakse) kuningaks, teised on mooramehed. Nende vahele tehakse piirjoon, selle taha koht või ring kuningatrooni jaoks (2-3 m joonest eemal). Lapsed seisavad joone taga ja hüüavad: "Tere, moora kuningas!" Kuningas vastu: "Tere, mis mehed te olete?" "Moora(maa)mehed!" Kuningas küsib: "Mis tööd te tunnete?" Rahvas vastu: "Moora tööd." Õpilased matkivad mingit tegevust: puusaagimist, -lõhkumist, pesupesemist, vilja lõikamist jne. Kui kuningas mõistatab õigesti, pistavad mooramehed jooksu, kuningas jookseb järele ja katsub püüda. Keda kätte saab, see läheb kuninga abiliseks. Seda mängitakse õues, kus rohkem ruumi jooksmiseks. |
RKM II 415, 53/4 (24) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Elga Valter, s. 1925 (1988) |
| 24 |
Kass ja hiir |
Õpilased seisavad mitmes sirges reas, kätest kinni. Üks laps on hiir, teine kass. Hiir jookseb eest ära, kass püüab teda mööda "koridore". Kui õpetaja lööb plaksu, hüppavad lapsed teisiti, võttes risti suunas kätest kinni. Hiir võib joosta käte alt, kass aga ainult mööda koridori. Kui kass püüab hiire kinni, jääb hiir kassiks, kass läheb rivisse, õpetaja määrab uue hiire. |
RKM II 415, 54/5 (25) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Elga Valter, s. 1925 (1988) |
| 25 |
Haned ja luiged |
Mängijad on haned, luiged/või ka haned üksinda. Kulliks valitakse 1 või 2 last, olenedes kui palju on püütavaid. Ühel pool piiri on perenaine, kes hüüab "Haned, luiged, tulge koju!" Haned vastu: "Ei saa tulla, kull on vastas." Perenaine veel kord: "Tulge ikka!" Luiged, haned lendavad, kätega matkides lendamise liigutusi. Kull(id) seisab eemal ja hakkab püüdma. Kelle kätte saab, läheb kullile appi. |
RKM II 415, 55 (26) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Elga Valter, s. 1925 (1988) |
| 26 |
Tipi-täpi |
Mängijad istuvad, käed süles ootevalmis. Mängujuht paneb ühele mängijale midagi pihku, aga ta matkib nagu ta paneks kõigile midagi pihku. Mängujuht ütleb: "Kelle süles on tipp, see tõusku püsti" Kui mängija jõuab mängujuhini, on tal läinud hästi, aga teised on valvel ja ei lase tipiga mängijat püsti tõusta. |
RKM II 415, 69 (37) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Lille Kilk, s. 1933 (1988) |
| 27 |
Nipsumäng |
Mängijaid 2-4. Viis väikest ümmargust kivikest. Mängitakse laual või pingil. Kivid asetatakse I kord nelja nurka. Viies kivi visatakse üles, samalajal püütakse ükshaaval kõik neli kivikest pihku. II kord asetatakse kivid paarikaupa, siis visatakse jälle üks kivi üles, samal ajal võetakse kaks paari kive kordamööda laualt, püüdes samal ajal ka õhku visatud kivi pihku. III kord asetatakse kivid kolm kokku ja üks eraldi, jälle üles visates ühe kivi, püütakse samal ajal kolm ja siis jälle üles visates veel üks kivi, haaratakse laualt üks kivike ja püütakse samal ajal õhus olev kivike pihku. IV kord asetatakse kõik neli kivi kokku ja üles visates ühe kivikese, haaratakse neli kivi laualt ja püütakse viies kinni. Kui kivikesed püütakse kõik kinni ja viga ei tule, on see võitja. Mängukord läheb järgmisele üle. |
RKM II 415, 69/70 (38) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Lille Kilk, s. 1933 (1988) |
| 28 |
Mänguasjad |
Mänguasjadest olid ostetud või kingitud - lehmad (papist) ja need asusid ratastel, millel oli lauatükk peal, selle peal loom. Vend sai hobuse, tüdruk lehma. Kuna vennas koos naabripoisiga olid väga huvitatud, mis looma sees on, siis võtsid õe lehma ja lõikasid selle lõhki (oma hobust ei lõhkunud). |
RKM II 415, 71/2 (39) < Jõhvi khk., Illuka v., Kuremäe k. - Elga Valter < Aliide Roots, s. 1917 (1988) |
| 29 |
Puuplokkidest pildid |
Siis oli veel puuplokkidest pildid - neid oli 6, ja neist sai kokku panna jutustusi "Punamütsikese" jt. pildid. Oli ka veel oli nukk, kes pani silmad kinni ja lahti. Need oli kauplusest ostetud. Teised oli oma tehtud - nukud, lehmad, hobused, puupulkadest. |
RKM II 415, 72 (40) < Jõhvi khk., Illuka v., Kuremäe k. - Elga Valter < Aliide Roots, s. 1917 (1988) |
| 30 |
Mänguasjad |
Mänguasjad olid paljud vanaisa või isa tehtud. Vanaisal oli sauna-eesruumis töötuba, kus oli höövel- ja treipink ning muud tööriistad: nii oli treitud kummalegi lapsele üks puunukk, puuvoodi, nuku kiik. Ema abiga õmmeldi pesu ja kleidid selga |
RKM II 415, 73 (41) < Jõhvi khk., Illuka v., Lähtepea k. (Kuremäe k.) - Elga Valter < Marta Nurm, s. 1921 (1988) |
| 31 |
Nukud |
Nukud lõigati välja moežurnaalidest ja kleebiti papile, nendega mängiti. |
RKM II 415, 73 (42) < Jõhvi khk., Illuka v., Lähtepea k. (Kuremäe k.) - Elga Valter < Marta Nurm, s. 1921 (1988) |
| 32 |
Kohvrid |
Kohvrid tehti tikutoosidest. Pael kinnitati sangaks, need olid nukukohvrid, kes käisid seltsimas Tallinnas, Narvas jm., kus elasid tädid ja onud. |
RKM II 415, 74 (43) < Jõhvi khk., Illuka v., Lähtepea k. (Kuremäe k.) - Elga Valter < Marta Nurm, s. 1921 (1988) |
| 33 |
Käbidest loomad |
Käbidest loomad ja pulkadest koplid, kus siis vanaisa aitas panna jalad tikkudest alla loomadele. |
RKM II 415, 74 (44) < Jõhvi khk., Illuka v., Lähtepea k. (Kuremäe k.) - Elga Valter < Marta Nurm, s. 1921 (1988) |
| 34 |
Lappidega mängimine |
Põhiline oli lappidega mängimine. Tegid koos õega nukkudele lappidest pesu, õmblesid kleite, tekke, voodilinu. Ka kudusid vooditekke varrastega lõngajuppidest. Tulid põikitriibulised vooditekid. Ka õmblesid välja lihtsate pistetega põrandavaibakese nukuvoodi ette. |
RKM II 415, 74/5 (45) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Asta Pärn, s. 1932 (1988) |
| 35 |
Pallimäng |
Pallimäng - oli poest ostetud pall (ca. 10-12 cm läbimööduga). Mängijaid 2-3. 1. kord - pall visati vastu seina ning püüti õhust kinni. 2. kord - pall visati vastu seina ning lasti maha kukkuda. 3. kord - pall visati vastu seina, ise pöörati ümber, pall kukkus maha, siis püüti kinni. 4. kord - pall visati vastu seina, ise pöörati kaks korda ümber ja pall kukkus maha, siis püüt kinni. 5. kord - pall visati üle pea vastu seina, lasti maha kukkuda ja püüti kinni. 6. kord - pall visati vastu seina, lasti maha kukkuda ning püüti parema käega kinni. 7. - sama vasaku käega. 8. kord - pall visati vastu seina, lasti maha kukkuda ja püüti ristis kätega kinni. Kui üks mängija tegi vea, alustas teine. |
RKM II 415, 75 (46) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Asta Pärn, s. 1932 (1988) |
| 36 |
Karjamaal |
Igal karjapoisil oli nuga kaasas kui karjas käis. See on ikka karjapoiste kombeks, et ehitavad karjamaale karjakopli pulkadest, sinna sisse lepapulgast lehmad, siis veel maja ja teised hooned pulkadest ja okstest. Kõige uhkem tehti sinna hobune. Selle jaoks otsiti niisugune puu, mis oleks hobusekaela moodi kõver. Sellele tehti ka puust jalad alla. |
RKM II 415, 77 (47) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k. - Elga Valter < Aleksander Teetlov, s. 1899 (1988) |
| 37 |
Tuuleveski |
Tuuleveski. Seda sai tehtud kahest laiemast laastust. Pandi laastud risti, naelaga keskpaigast kinni ja kepi otsa. Kui tuuline ilm, siis sai joostud kepp käes, tegi kõva virinat. |
RKM II 415, 77/8 (48) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k. - Elga Valter < Aleksander Teetlov, s. 1899 (1988) |
| 38 |
Vesiveski |
Vesiveski - kevadel või sügisel suurvee ajal sai sama moodi kui tuuleveskit tehtud ka vesiveski. Ainult et löödi lühema pulga külge ja seati voolava vee alla. |
RKM II 415, 78 (49) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k. - Elga Valter < Aleksander Teetlov, s. 1899 (1988) |
| 39 |
Männikoorest (korbast) paat |
Samuti suurvee ajal lasti vette männikorbast tehtud paat. |
RKM II 415, 78 (50) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k. - Elga Valter < Aleksander Teetlov, s. 1899 (1988) |
| 40 |
Karjapasun |
Karjapasun - kevadel tegi ikka iga karjapoiss pasuna. Kui puu koor oli lahti, siis võeti lepapuu, lõigati koor ettevaatlikult maha spiraalikujuliselt. Tehti ka pasun kahest haavapuust, õõnestati seest tühjaks pandi pooled kokku ja tõmmati lepakoor peale. Ööseks pidi pasuna vette likku panema, et ära ei kuiva. |
RKM II 415, 79 (51) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k. - Elga Valter < Aleksander Teetlov, s. 1899 (1988) |
| 41 |
Pajupill |
Pajupill oli igal poisil. Kui koor pajul kevadel lahti, tehti ikka pill valmis. Võeti pajupulk, see pidi sile ja tasane olema, taoti noapeaga tasa koor lahti, tehti augud koorele, üks suurem. Ja panti otsik ühte otsa. Sai mõnda viisigi mängitud. |
RKM II 415, 79/80 (52) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k. - Elga Valter < Aleksander Teetlov, s. 1899 (1988) |
| 42 |
Putke prits |
Suvel tehti putkest prits. Sellega sai vett sisse tõmmata ja teisele vett pritsida, kui oli palav ilm. |
RKM II 415, 80 (53) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k. - Elga Valter < Aleksander Teetlov, s. 1899 (1988) |
| 43 |
Latiga kiikumine |
Sügisepoole, kui karjad käisid heinamaal. Siis oli ikka põllupool aed vastas. Kui oli ka naabrikari heinamaal, siis sai naabripoisiga võetud aia pealt latt ja pandud põiki aia peale. Üks oli ühel pool, teine teisel pool, jalgadega hoogu andes sai kiikuda. |
RKM II 415, 80 (54) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k. - Elga Valter < Aleksander Teetlov, s. 1899 (1988) |
| 44 |
Sõrmkoogu vedamine |
Seda mängisid mehed, aga ka poisid. Vedajad valisid sõrme, tavaliselt esimene, aga ka teine, mõnikord isegi väike sõrm. Siis püüti vastase sõrme lahti saada. Seda, kes oli võitja ja sageli külas kõikide sõrmed lahti vedanud, teati külas ja kaugemalgi. |
RKM II 415, 81 (55) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k. - Elga Valter < Aleksander Teetlov, s. 1899 (1988) |
| 45 |
Köievedu |
Seda tehti kas miski peol või pulmas, kus oli rohkem mehi koos. Moodustati kaks võistkonda, võistkonna liikmed võtsid köie otsast kinni: ühed ühest, teised teisest otsast ja hakkasid tõmbama. Kes jõudis teist üles kaaluda, oli võitja. |
RKM II 415, 81 (56) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k. - Elga Valter < Aleksander Teetlov, s. 1899 (1988) |
| 46 |
Vägikaikavedu |
Seda tegid nii poisikesed kui ka noored mehed. Vedajad võtsid tugeva kaika, istusid vastamisi maha, siis võtsid mõlemad kaikast kinni ja hakkasid tõmbama. Kes teise üles vedas, oli võitja. Vägikaikavedamist kasutati isegi tähtsamate toimingute juures kui lihtsalt lõbu ja nalja tegemine. Aleksander Teetlov jutustas, kuidas eelmise sajandi lõpukümnendil otsustas vägikaikavedu talu saatuse. Tema vanaisal olevat olnud kolm tütart. Kaks juba abielus ja kolmanda pulmad käes (tema ema). Vanaisa vaadanud tugeva kasekaika valmis. Pulmad kestnud siis ikka nädalapäevad. Teisel päeval pärast laulatust kutsunud vanaisa oma kolm väimeest kohale, võtnud kaika kätte ja kutsunud väimehed vägikaigast vedama temaga. Vanaisa olevat olnud 63 aastat vana ja veel päris tugev mees. Teised väimehed polnud nii tugevad ja vanaisa jäänud paigale. Tema isa olevat vanaisa üles tõmmanud. Vanaisa öelnud: "Talu jääb sulle!" Ja nii ka olnud. |
RKM II 415, 82/3 (57) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k. - Elga Valter < Aleksander Teetlov, s. 1899 (1988) |
| 47 |
Tagumine paar, välja |
Kui koolis käisime, siis mängisime mängu Ass, ass, tagumine paar välja. Lapsed asusid paarikaupa üksteise selja taha. Mängujuht asus laste ees ja hüüdis "Ass, ass, tagumine paar välja (lahti)". Kaks viimast mängijat pistsid jooksma erinevas suunas. Kui mängujuhil õnnestus ühte puudutada, läks ta paarilisega paaride ette seisma. Kui aga jooksjatel õnnestus enne kokku saada, sai neist esimene paar ja mängujuht hüüdis uuesti. |
RKM II 415, 84 (58) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Elga Valter, s. 1925 (1988) |
| 48 |
Euroopa (riigid ja pealinnad) |
Meil ei olnud kaarti kodus, kui ma koolis käima hakkasin. Ema leidis oma vana tsaariaegse kaardi. Naabri noormees tegi sinna pärast I Maailmasõda tehtud piirid ja riigid peale. Ema ütles riikide pealinnad ka. Ja kui tuli meile naabri Helda või lellepoeg, siis mängisime mängu "Euroopa". Ema ütles riigi ja meie kordamööda pealinnad. Või vastupidi, et enne nimetas ema pealinna ja meie riigi. Samuti oli lugu jõgede, merede ja järvedega. Ma olin 10-11-aastane, kui Euroopa oli enam-vähem "selge". Hiljem ka Eesti 11 maakonda ja pealinna. |
RKM II 415, 85 (59) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Elga Valter, s. 1925 (1988) |
| 49 |
Võllkiik |
Meie külas oli alati kiikesid tehtud. Küla oli suur ja noori palju. Iga põlvkond tegi jälle uue kiige. Minu põlvkonnas noormehed tegid Nõmmeste kelule uue tugeva kiige - kuullaagritega. Maha pandi kaks tugevat posti, nendele toed kahele poole. Üles pandi tugev post kuullaagritega käima. Neli posti kiige jaoks. Kiigele tehti põrand ja kummalegi poole seljatoega istmed. See oli tugev kiik, sinna võis oma kümmekond inimest või rohkemgi peale minna. Lähedal kelul oli tantsuplats ja lõkkeplats, kus noored tantsisid. Seal käis koos palju noori. Isegi naaberküladest. Kui oli pill, siis tantsiti laupäeva ja pühapäeva õhtuti. Kui pillimeest ei olnud, siis kiiguti ja lauldi. Poisid ajasid ka mõned korrad üle võlli. Mina olin ainuke tüdruk, kes sõitis ka üle võlli. Neli tugevat poissi hoidis nurgapuudest kinni ja andis hoogu, mina istusin pingil keskel ja hoidsin seljatoest kinni jalgade jaoks oli põrandal väike vahe, kuhu sai jalad kindlalt kinnitada. Kõige põnevam oli siis, kui kiik oli ülal ja seisis 1-2 sekundit paigal, kõik ootasid, kas läheb üle või kukub tagasi. Esimene kord ajasid poisid viis korda üle. Rekordi saime 20 korda üle võlli. Mina muidugi ainult istusin ja hoidsin kinni. Kiigele hooandmine oli noormeeste töö. Aga pärast sõda kukkus üks mees kiigelt alla ja miilits laskis selle peale kiige õhku ja oli läbi meie hea kiik. |
RKM II 415, 86 (60) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Elga Valter, s. 1925 (1988) |
| 50 |
Intelligentsi test |
Seda mängu mängisime juba täiskasvanuna. Mängijaid 3-4. Igaühel leht paberit ja pliiats käes. Tehti tabel. Sinna võis märkida nii umbes nagu mälumängus olenedes, mis huvialadega inimesed sattusid mängima. Tabelisse kanti näiteks: Riik, Veekogu (meri), Jõgi, Kirjanik, Helilooja, Ajaloosündmus, Kokku. Üks mängijaist nimetas tähe, millega pidid sõnad algama. Kes esimesena jõudis valmis, ütles: "Stop!" Teised siis ei saanud enam teha. Iga rida algas ise tähega. Lõpuks võeti punktid kokku (iga õige vastus andis ühe punkti). Kellel oli punkte kõige rohkem, see oli võitja. Sinna võis panna teisi nimetusi: filminäitleja, etendus (teatri) või taim, loom, riigitegelane jne. |
RKM II 415, 88/9 (61) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Elga Valter, s. 1925 (1988) |
| 51 |
Uisutamine |
Uisutada võis igal pool, kus oli jääd. Liuvälja maal ei olnud. Aga minu kooliskäimise ajal (s.t. algkoolis) tulime mõnikord otse üle heinamaade ja metsa. Kui sügis oli vihmane, siis heinamaad lainetasid suurveeajal. Talvel olid need heaks liuväljaks. Naabritüdrukuga tulime mõnikord koolist ja siis lasksime liugu. Me kutsusime seda kohta omavahel "Taevaskojaks". Kõik oli väga ilus ja sätendas päikese käes. Meil kummalgi polnud siis veel aimu, missugune see päris Taevaskoda oli. Minul oli tol ajal kohver, kus vihikuid ja õpikuid kandsin. Aga sel kohvril oli väike viga, see kohver oli pisut suurem kui teistel ja ma arvasin, et oleks päris hea, kui ta rutem läbi kuluks. Nii me siis kohvri peal liugu lasksimegi, kordamööda naabri Heldaga, kuni päike madalamale vajus ja me koju kiirustasime. Jõhvi keskkoolis oli Eesti vabariigi päevil korralik liuväli, mida õpilased ise tegid õpetaja juhendamisel ja korrashoidsid. Aga minul polnud uiske ja ma liuväljal ei käinud. Suusatasin küll. |
RKM II 415, 90/1 (62) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Elga Valter, s. 1925 (1988) |
| 52 |
Laevade pommitamine |
Mängijad istuvad ringis Tuleb ütelda: "Täidan, täidan laeva." "Millega?" Võetakse kas pall või taskurätt ja visatakse kellelegi. Enne on kokku lepitud, mis tähega sõna peab algama, näit. "K." "Kotiga." Sama saaja viskab jälle kellelegi edasi ja küsib, ütleb sama. Kui mängija eksib, tuleb anda panti. Sellele järgneb pantide lunastamine. Lastakse teha midagi naljakat. |
RKM II 415, 96 (67) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Andres Valter, s. 1963 (1988) |
| 53 |
Lutsu viskamine |
Jõe või mere ääres valitakse lapergune kivi ja püütakse visata mööda vett, nii et kivi teeb mitu "hüpet". Kes oskab nii visata, et rohkem kordi "luts hüppab" mitu korda välja, see on võitja. |
RKM II 415, 97 (68) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Andres Valter, s. 1963 (1988) |
| 54 |
Luuremäng |
Luuremäng - oli poisipõlves üks põnevamaid. Sest tuli üles otsida mingi ese ja juhendi või salakirja järgi edasi tegutseda. Kiirus luges ka muidugi. |
RKM II 415, 97 (69) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Andres Valter, s. 1963 (1988) |
| 55 |
Indiaanlaste mängud |
Need algasid siis, kui oli loetud Cooperi "Nahksuka jutte". Tegin vibu, ka teistel poistel olid vibud. Lasksime märki, või õigemini harjutasime. Tegime end veidi indiaanlaste moodi: panime peakatete külge nii kuke kui ka teiste lindude sulgi. Tegime ka metsa onne, kus siis seadsmise sisse oma "majapidamise" kalaõnged, vibud jm. Oma kodu lähedale metsa tegime poistega onni, oma meelest "vägeva". Panime teibad püsti nagu püstkojad, siis võtsin aidast lambanahad (mis hiljem tõi palju pahandust) katsime mätaste, lambanahkade ja kuuseokstega. Seal õnnestus meil mängida ikka mõni kuu, enne kui ema jaole sai ja lambanahad koju tagasi kamandas. |
RKM II 415, 97/9 (70) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Andres Valter, s. 1963 (1988) |
| 56 |
Peitusemängud |
Üks poiss läheb välja, teised lepivad kokku, kuhu mõni asi peidetakse. Siis hakkab küsima väljasttulnu: "Kas see ese on ruumis? Kas üleval pool, allpool?" Kui otsija kaugeneb, ütlevad teised: "Külm, külm." Kui läheneb, ütlevad teised kas soojem, või soe, soe. |
RKM II 415, 99 (71) < Jõhvi khk., Illuka v., Ohakvere k. - Elga Valter < Andres Valter, s. 1963 (1988) |