Pealkiri
Tsõõri viskaminõ
Tekst
Mängijad jaotatakse kahte gruppi. Mängijaid võib umbes kümme olla. Üks grupp teisest umbes 20–30 meetri kaugusel. Mänguväli on umbes 10 meetrit lai ja pikkus võib olla kuni pool kilomeetrit. Meil poistel on mängualaks külavaheline tee ehk 3-nda klassi tee ühest küla otsast kuni teise. Mängijad säevad endid ritta, et kui ketas ühest mängijast mööda jookseb, siis teine võib ketast kinni pidada. Mängijatel peavad olema kepid käes, millega ketast kinni pidada. Noh, üks grupp viskab siis esmalt ketta ehk tsõõri (meil nimetatakse ketast „tsõõr“), aga kes grupi poistest viskab, no see, kes oskab paremini visata, viskab teise grupi poole. Teine grupp peab keppidega kinni, ei lase kettal joosta, aga kui ketas saab poistest mööda joosta, siis peab viskama säält, kuhu see maha jäi. Säält visatakse jälle teise grupile ja nii kestab mäng edasi. Kumb grupp paremini ja kaugemale jõuab visata, see ajab ikka teist gruppi kaugemale. Ketas, mida visatakse, võib olla rauast, meil poistel on mõni vankri päält raudsõõr ja seda viskame. Ketas peab kohane olema.
Täisviide
ERA II 103, 405/7 (2) < Setu, Vilo v., Parkanova k. – Ivan Luige, Truba algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Maakond
Koguja
Kihelkond
Setu, Vilo v