Mul on koer, Cavalier King Charles Spanjel'i tõugu. Tema nimi on Britta.
Nime panin talle mina kunagise teleseriaali "Hajameelselt abielus" tegelaskuju järgi.
Mul on väga palju toredaid lugusid temaga seoses, kuid mulle meeldiks need oma pere keskele jätta. Mu koer on minu jaoks üks väga eriline pereliige.
Lotte, ema pakkus sellise nime välja ja kõigile meeldis see. Lugude peale mõeldes tuleb kohe meelde, kui käsime suvel Narva-Jõesuu ja siis käisime meres ujumas ning kuidas Lotte läks liivale end püherdama ja sai üleni liivaseks.
Mul on kass, kelle nimi on Kirri. Kass on saadud tuttavatelt ning nime panemise algul pidsime silmas, et tema nimi hakkaks sama tähega kui tema ema nimi ning nimi pidi teda ka iseloomustama. Kuna ta on triibuline, oli kõige sobivam nimi Kirri (kirju). Olen alati kasse armastanud, kuigi väiksena oli mul ka väike hirm nende ees, nimelt kartsin nende küüniseid. Õrritasin teda, kuid niipea, kui ta ähvardavalt lähedale tuli, hakkasin ma kiljuma. Ema räägib siiani, kuidsa ma kassi jälitasin. See oli lapselik huvi, sest tahtsin teada, kuhu ta läheb. Talviti lumeonne ehitades tegin enda onni kõrvale ka väikese kassi onni.
Mul on kaks kassi, Miss Sniper Boomer Antymon ja Patrick Batman Aladeen. Nimed on pikad, kutusme tegelikult pigem lihtsalt Snapu ja Pätu, kuid tulid õe ja minu pikal vaidlusel. Snapu saime me õe endiselt poisssõbralt, kelle kass sai kassipojad, algselt arvasime, et tegu on isasloomaga, kuid selgus, et oli ikkagi kassipreili, miks ka "Miss" tema nime ette sai. Patrick on musta värvi ning ehk ta teine nimi Batman on sellega natukene seotud, Aladeen oli parajasti ühes filmis "The Dictator" naljakas tegelane. Kui Snapu väiksem oli, siis talle meeldis väga tihti maja alla peitu pugeda ja õhutusavades turnida, algselt oli plaan ta kodukassiks jätta, ehk kui ta esimest korda välja lippas, siis oli päris suur mure ja tagaajamine. Praegu on ta juba vanem kass veidi, kuid siiski seikleb ja mängib, peres olen ta lemmik ning ta tuleb iga öö minu kõrvale magama. Patrick on Snapu järeltulija ning ka talle meeldib mängida, samas on ta veidi iseseisvam ja aktiivsem. Kunagi kui ta kassipoeg oli, istus mu sõber talle kogemata peale, mistõttu pidime talle päris pikalt mingit rohtu süstima, et ta ikka normaalselt korda saaks.
Lemmikloomi on mul palju: kaks koera, kaks deegut, kalu on üle 7, kellest kõigil pole aga nimesid.
Ühe koera nimi on Picasso, mille panime tulenevalt tal kutsikaeas sabal olevast pintsliotsa kujutisest. Teise koera nimi on Prooton, mille panime teise nimega sama algustähe ja tema iseloomu tõttu.
Deegude nimed on Küpsis ja Pähkel, mille panime nende esialgse suuruse pärast, aga ka seetõttu, et need on deegudele kui närilistele omased toidud.
Suure hõbekogre nimi on Näts, sest alguses pidi ta olema kuldne, kuid aja jooksul kaotas oma värvi kuni muutus täiesti valgeks.
Lugusid meenub enim koertega. Näiteks otsivad nemad nagu meiegi soojust ja valgust. Seetõttu võib tihtipeale märgata ühte või kahte koera päikesetõusu ajal õues terrassi söögilaua peal pikutamas. Tegemist on umbes ruutmeetrilaiuse lauaga, kuhu kaks 40kilogrammist koera vajadusel hämmastavalt hästi end ära suudavad mahutada, kui vaid seeläbi saavad tunda kõige esimesi päikesekiiri, mis just sellele lauale langevad.
kass Maximus - väga suurt kasvu (u 6kg) oranž kass. Tegelikult ei ole ta meie oma, vaid hoopis naabri kass. Ta ei saa aga oma väikse venna Turboga üldse läbi ning seega peidab ta end meie majas ja nõuab häälekalt süüa. Nime päritolu ei tea ega julge naabritelt küsida ka.
Lemmikloom on kala nimega Daihard (sõnast Die Hard). Nime on ta saanud selle kaudu, et kui ostsime 12 aastat tagasi kalad, siis tema on ainuke, kes on elanud üle 4 aasta. Kala on näidanud üles suurt visadust.
Mul on emane kuldne retriiver. Tema nimi on Arabella. See nimi jäi lihtsalt kuidagi meile meelde, aga samas see ongi täpselt see õige nimi, sest nagu mereröövlitütar Arabella nii ka minu koer teeb palju pahandust. Hüppab kogu aeg üle aia, kuid laseb ennast autosse tõsta. Kaevab auke ja pole nõus üksi õue minema.
Kassi nimi on Patrick, lühidalt Pätu ning ta sai selle hüüdnime, sest ta on paharet/pätt. Koera nimi on Reedik, sest tal on punane kasukas. Minu eelmise kassi nimi oli Kassu, sest ma olin talle ise väga väiksena nime pannud (olin vist kolme aastane). Minu eelmise koera nimi oli Põmmu, sest ka talle olin ma väiksena nime pannud ning ju see kõlas ägedalt.
Kass, nimeks Miaula. Nimi tuli niisama, tundus nagu sobiks talle. Ta on alati väga aktiivne olnud, mistõttu on ta mitmeid kordi ka väga ebatavalistesse kohtadesse ära kadunud. Näiteks on ta mitu korda minu riidekappi ära kadunud nii, et sealt polnud väga võimalik välja saada. Õnneks on ta iga kord suutnud mingit häält teha, kuigi ta ise just tavaliselt häält ei tee.
Vanemad ei ole lubanud mul kunagi lemmiklooma võtta, sest olen terve elu väikses korteris elanud. Väga tahaksin looma võtta. Kui võtaksin meessoost looma, paneksin talle nimeks Raad ja kui võtaksin emase, paneksin talle nimeks Ciri.
Villi-kass, sest see on ilus, me kutsume teda ka Velloks, Paksuks ja Vilfrediks
- Ta sõitis ükskord minu emaga tööle. ta oli auto all kuskil ja lõunapausi ajal märkas mu ema teda parklas
Lotte-koer, sest me otsustasime nii, kui me ta võtsime
- Ta jooksis ükskord 10km kodust suustajatega kaasa
Minul ühtegi lemmiklooma pole, kuigi olen alati tahtnud. Elan aga kortermajas, mistõttu pole kunagi loomi saanud. Tahaksin endale aga väga koeri ja kanu. Kui saan aga lemmikloomad, panen esimestele neist nimeks Laika ja Juri eelmise sajandi nõukogude kosmonautide järgi.