Hetkel mul ei ole lemmiklooma, aga kui ma väike olin, siis mu vanaemal oli kass Kiki. Ma arvan, et ta oli Kiki sellepärast, et ta oli kirju ja vanaema hakkas teda lihtsalt nii kutsuma. Kõige parimini on mul meeles see, kui väga ta mind hoidis. Vanaema ostis talle tema lemmikkana ja pani selle talle kaussi, aga ta ei hakanud enne sööma, kui minul oli söödud, sest ta alati vaatas, et minul hea oleks. Üks kord ma läksin pimedasse tuppa ja astusin talle kogemata jala peale, ta sai nii haiget, et hakkas niuksuma. Kuna ma olin väike, siis arvasin, et ta ei ole enam minu sõber, aga vanaema ütles, et mine tee talle pai, et küll te lepite ära. Läksin teda paitama ja juba ta nurruski ja tahtis minuga jälle mängida.
Kui ma olin väike, siis oli mul kass, kelle nimeks sai Pätu, sest ta tegi väga palju pahandust täpselt nagu raamatu-Pätugi.
Hetkel on mul kaks isast kassi, ühe nimi on (härra) Nilson ja teise nimi on Tommi. Inspiratsioon pärineb ühest lapsepõlve lemmikraamatust "Pipi Pikksukk".
Mul on kaks kassi, nimed on Zora ja Mike. Mike oli kodutu kass, kes meie maja ette tekkis ja pärast õnnetust, kus ta jäi halvatuks, võtsime ta endale. Tema hüüdnimed on veel selgitamatutel põhjustel Kiiru ja Möku. Värvi pärast ka Hall. Teisel on hüüdnimeks näiteks Liiru.
Mul on kass, kelle nimi on Notsu. Ta on minust pool aastat vanem ehk umbes 17. Ta on ametlikult mu isa kass ja nime on ta saanud oma emalt. Ta "kraaksub" (selline ebaloomulik hääl, mida normaalsed kassid ei tee) alati vannitoas kraani juures, kui ta vett juua tahab, sest ta joob ainult jooksvat või tema silme ees kaussi pandud vett.
Kui ta noorem oli, siis mu vanemad ei saanud kuuske jõulude ajal tuppa tuua, sest kass kõõlus seal ja ajas need alati maha. Nooremana ta jõi alati kuuse veekausist vett. Meil on rutiin Notsuga: mina lähen viieks päevaks kodust ära(Tartusse kooli), tema solvub, tulen reedel koju, tema ikka solvunud, laupäeval saame enam-vähem läbi, pühapäeval saan ta ilma viga saamata sülle võtta ja siis kordub see uuesti.
Mul on kass, kes on üleni must. Seega panime alguses ta nimeks Tont. See nimi vajus aga kuidagi ära ja kõik hakkasid teda Kassiks kutsuma. Ehk nüüd mul on kodus kass, kelle nimi on Kass.
Minu arust mu kass ainult sööb ja magab. Vahel ta hammustab ka inimesi, kui ta ei saa, mida ta tahab. Diivanitest ja vaibast peab teda ka eemal hoidma, et ta neid ei kraabiks. Ausalt öeldes on see kass rohkem nagu koer. Me anname talle vahel koeratoitu ka.
Koera nimeks on Jack ja selle me panime talle lihtsalt, sest see kõlas toredalt.
Ta on esimene koer, keda ma tunnen, kes reaalselt inimesi hammustab. Seni on olnud 5 ohvrit. Midagi hullu pole kunagi olnud, kuid inimesed on siiski mõnusalt sinikaid saanud. Ühe korra pidi ka verejooksu peatama, aga polnud mingit suurt kriimu vaid väike täpp otse veresoone kohal.
Meil siiski käib veel külalisi, aga nüüd me ei lase lihtsalt kedagi enne väravast sisse, kui koer on kinni või keegi mängib temaga.
Kunagi olid meil ka kalad. Siis läksime perega reisile ja jätsime vanaemad kalu toitma. Ütleme nii, et kui reisilt tagasi tulime, olid kalad ületoitunud ja surnud. Vanaemad küll ostsid uued kalad, et me aru ei saaks. Varem olid kalad olnud sinised. Tagasi tulles olid nad punased, seega me saime siiski aru, et miski on muutunud.
Mul on 2 koera ja 2 kassi.
Kõige vanem neist on berhardiin. Ta nimi on Lotte. Ma arvan, et see nimi võis tulla "Leiutajateküla Lottest". Ma olin sel ajal, kui ta sündis umbes kuue aastane.
Teise koera on Blacky. Ma ei tea kust see nimi on tulnud, sest see oli tal juba sellel ajal, kui me ta võtsime. Aga võibolla tuli see sellest, et tal on oma tõu kohta eriti palju musta karvkatet.
Mul on ka oma kass, kelle nimi on Roosi. Minu peres on ta just minu kass, sest mina hoolitsem tema eest ning Roosi on minuga kõige lähedasem. Ta on justkui metsik kass, aga kui ma kodus olen, siis ta tuleb mulle voodisse mitte teistele. Nimi oli tal samuti enne pandud kui ta meie juurde tuli, aga see sobib suurepäraselt meie koduga, sest meil on hiiglasltik roosiaed.
Meil on üks Roosi poeg. Ta nimi on Miisu/Miška. Algselt pidi mu vanaema ta endale võtma ning ta pani nimeks Miisu, aga me kiindusime temasse liiga palju, et ta lihtsalt ära anda ning jätsime endale. Siis avastasime, et ta on poiss ning nüüd suurema osa avast kutsume teda Miškaks.
Mul oli kaks merisiga, Nette ja Cleo. Pikkade täisnimede tõttu kutsusime neid terve perega lühendatud hüüdnimede järgi. Oma täispikad nimed Marie Antoinette ja Cleopatra said nad täiesti juhuslikult. Ma ei teadnud, mida neile nimeks panna ja küsisin oma tädilt nimevariante. Tema pakkuski välja Marie Antoinette ja Cleopatra ning need tundusid väärikad nimed väikestele merisigadele. Lugusid Nettest: ta ei kartnud kasse ja oli üldse väga rahuliku iseloomuga. Talle meeldis väga süles olla ja kaisutada. Cleo seevastu oli aktiivsem, jooksis kogu aeg ringi ja kiusas veidi Nettet ka. Kui nad koos õues olid ja ma veidi hooletu olin ja nad oma aedikust välja said, meeldis neile koos ära põgeneda ja kuskile põõsastesse peitu minna. Nettele meeldis suvel kirsse süüa.Talle ei meeldinud kohe üldse, kui tal küüsi lõigati ja seetõttu pidin ma temaga pikalt pusima, enne kui küüned lõigatud sain. Neile mõlemale meeldis igasuguseid suvalisi asju süüa. Kui ma nad oma tuppa vabalt jooksma lasin, sõid nad näiteks vihikuid või plastmassist asju, nii et ma pidin neid kogu aeg kantseldama. Suvel meeldis notsudele väga reisida, nad on käinud Soomes, Saaremaal, Haapsalus ja Kehras. Suvel olid nad puuriga õues ja said vabalt muru ja võilillelehti süüa, mis neile väga maitsesid. Kevaditi, kui esimesed võilillelehed kasvama hakkasid, tõi mu isa neid neile. Talle muidu loomad väga ei meeldi, aga võilillelehti notsudele talle tuua meeldis. Kuna merisead elasid teisel korrusel, olid nad harjunud kuulma samme trepil, kui keegi üles tuli ja neile süüa tõi. Seetõttu iga kord kui keegi trepist üles läks, hakkasid nad kõvasti piiksuma. Isegi siis, kui ma oline neile 5 minutit tagasi värsket toitu toonud.
Kunagi oli mul kaks papagoid, kes said nime mingite suvalise teleseriaali tegelaste järgi. Kui mul oleks praegu mõni lemmikloom(nt mõni roomaja), siis paneksin talle nime mõne J.R.R Tolkieni raamatu tegelase järgi.
Mul on kodus kass, kelle hele-pruuni tooni kasukas on pannud talle ka nime "Triibik." Lugusid on mul koos ühe truuma sõbraga palju, rohkem et neid korraga meenutatagi jõuaks.
Kõik sai aga alguse, kui 2015. aastal ilmus üks emane tiine kass meie maakodussee, Võrumaal. Heade inimestena toitsime ja paitasime vahvat karvapalli ning kahe kuu mödudes avastasime üllatusega oma puukuuri katuselt veel vahvama, viieliikmelise kaslaste trobikonna, kes olid nende leidmise ajal vaid paari päeva vanused. Alates sellest pävast peale on minu elu olnud palju tihedamalt seotud oma maakoduga. Läbi aastate on kujunenud minu ustavaks sõbraks nendest neljast kassipojast aga just see, üleni pruuni tooni ja ka pruunide käppadega vahva sell, kes nii mõnegi muserdavama päeva võib oma energiaga elavamaks muuta!
Mul endal pole isiklikku lemmiklooma, aga mul on kodus 2 koera ja kassi. Üks koer on must ja teine valge. Alguses oli meil üks koer, aga võtsime teise ka, et koeral üksi olles liiga üksik ei oleks. Samamoodi on meil üks vanem kass kelle nimi on vari tema kosmose värvides karvakatte tõttu ja noorema kassi nimi on Fluffy tema koheva karvkatte tõttu.
Mul on koer. Oma nime sai ta eelmiselt omanikult, ku me ta kustikana võtsime. Küll aga on tal hüüdnimi, mis lihtsalt kujunes aja jooksul välja. Mina ise kutsun teda veel nustikuks ja nuuskuriks, sest ta nuusutab absoluutselt igal pool ja nustik, sest ta lihtsalt on numpsik nustik. Kuna ta nuusib hästi palju, siis peituse mängimine ei ole just kõige vahvam, kui mina pean peidus olema, sest ta reedab tihti, aga kui ma pean otsima, siis on temast kasu küll :D
Sünnipäevaks tõi mu sõber mulle kilpkonna, kellele ma panin nimeks Tommy. Tommy, sest mulle nii meeldib see nimi + ma kujutasin ette kuidas ma kutsun teda Tommyks ja siis saigi nii. Aga kui ma ta sain, siis ma ei teadnud, mis sugu ta on ja jäigi Tommy, aga siis mu loodusetark sõber ütles, et tegelt hoopis emane. No esmalt ma naersin kõhutäie ja siis otsustasin, et kuna Tommy nii meeldib ja sai juba ära nimetatud, siis jääb emane Tommy :D
Villu nimi on Villu sellepärast, et ta on tsintsilja ehk villakhiir. Villakhiir Villu kõlab hästi ju. Ta närib pidevalt asju ja tegime nalja, et see on Villu disain - visain. Ta on üldiselt kartlik, aga vahepeal laseb ennast paitada, eriti siis, kui talle rosinat anda.