Mul on kaks kassi. Tupsuga oli nii, et mu ema käib iga teisipäev laulukooris jalgsi ja üks kord mina ja mu vend läksime kaasa. Kui koorilaul läbi hakkasime tagasi koju kõndima ja kuuskede vahelt ilmub kass. Me vennaga hakkasime teda kaasa kutsuma endaga ja ta järgneski kuni koduukseni välja. Meil oli õhtusöögist kotletwe üle jäänud ja me andsime neid talle. Nii ta hakkas iga õhtu meie juures käime ja süüa paluma. Ühel hetkel oli ta meil juba toas. Panime ta nimeks tupsu, sest iga kevad vahetub ta paks karv ja terve tuba on tema karvu täis tupsudena. Kriimuga oli nii, et mu vanaisa oli Tartus ehitusel kuskil ja seal käis koguaeg üks valge-hall kassipoeg süüa palumas. Ehitajad andsid talle hapukoort. Ehitus hakkas valmima ja nad ei saanud kassipoega sinna jätta, seega mu vanaisa helistas mu isale, et küsida, et äkki meie tahame teda. Mu isa oi nõus. Ta võttis kiisu peale ja helistas mu emale. Mu ema koristas all toas samal ajal kui ta telefon üleval helises nii, et ma võtsin ise vastu ja ütlesin:" Jaa!". Ta ei saanud aru, et see ei olnud mu ema ja hakkas rääkima:" Kuule ära lastele räägi, aga ma sain meile väikese kassipoja!". Ma jooksin kohe ema juurde ja andsin telefoni talle. Jooksin oma venna juurde ja rääkisin talle ka. Isa tuligi armsa kiisuga koju. Me mõtlesime, et mis talle nimeks panna ja mu ise pakkus Kriimu, sest ehitusel oli talle ehituspuru silma läinud ja tal olid simade ääres kriimud. Nüüd on muidugi ta silmad juba korras.
Mul on oma kass Virsik, sain ta kõrvalolevast tallist kui suri minu jänes.Nime sai ta oma karva järgi.Ta on selline kass kes nurrub nii kõvasti et seda on kuulda peaaegu kogu majas ja ta ronib ise sülle ja jääb magama.
Minu lemmikloom kahjuks suri paar päeva tagasi ja see oli üks raskemaid hetki mu terves elus. Ta oli emane kass ja nimeks sai ta Pätu, kuna alguses tegi ta väga palju pättust. Suuremaks kasvades aga muutus ta väga rahulikuks ja eemalehoidvaks. Talle ei meeldinud väntsutamine ja silitamine, kui ta tahtsi siis ta tuli ise juurde ja hakkas nurruma. Samas ta hoidis väga kodu ja teisi kasse meie kodu juurde ei lasknud.
Ta oli nii tubli kass, iga kord kui tal oli vaja häda teha ja ta parasjagu väljas oli siis ta läks välisukse juurde ja hakkas näuguma, ta tahtsi oma liivakasti häda teha, mitte kuskile peenrasse ja pärast küsis ilusti välja tagasi.
Puu otsa ronides ei saanud ta vahest alla tagasi ja mina läksin ja aitasin teda.
Mul on kass, kelle nimi on Sissi. Ta sai oma nime ühelt välismaa laulja nimest. Mis ta päris nimi oli mul enam ei meenu, aga ta oli väga sarnane mu kassi nimega.
Mul on kass. Tema nimi on Mustu Mustikas, lühidalt Mustu. Mustu oli talle nimeks pandud varjupaigas ning otsustasime ,et ei hakka nime muutma kui ta juba sellele reagerib. Mustikas sai talle teiseks nimeks kuna meie naabritel oli kass Mustikas ja ta käis tihti ka meie pool ja ta sai meile väga kalliks.
Mul on vanaema juures kass, kelle nimi on Pipi. Me võtsime ta varjupaigast kui ta oli alles väike. Alguses me panime ta nimeks Blacky, kuna ta on süsimusta värvi, aga kuna vanaema juures käivad ka väiksemad sugulased, kellele meeldib väga Pipi muinasjutt ja nad nõudsid, et me nimetaks kassi ümber Pipiks, siis seda me ka tegime. Kuna ta on mu vanaema juures ja ma ei ole igapäevaselt seal, siis ega ma kõike juhtunuid asju ei teagi, aga see kass on ikka paras suslik küll. Ta on mitmed korrad metsa uitama läinud ja tagasi tulnud alles mitme päeva pärast. Samuti on ta läinud terassi alla ja sinna mitmed korrad kinni jäänud.
Lemmikloomad on mul koer (Moona) ja kass (Kitty). Nimed panid eelmised omanikud. Otseselt mingeid lugusid ei mäleta, aga mu koer teeb väga lahedat häält. Tema jaoks see ilmselt haukumine, aga see ei kõla küll nii.
Mul on koer ja kass. Koera nimi on Nora ja sellel nimel saamis lugu ei ole. Kassi nimi on Matroškin ja selle nime sai ta ühe vene multika järgi kus kassi nimi oli Matroškin.
Mul on kaks koera, kelle nimed on Pitsu ja Tipa. Ma ei tea, kuidas nad oma nimed saanud on, sest mind ei olnud siis veel sündinudki. Veel on mul kass Nurri. Ta sai oma nime selle järgi, et ta nurrub väga palju. Mõnikord käib meie juures ka üks hulkuv kass, kellele ma panin nimeks Täpi, sest tal on nina otsas valge täpp.
Mul on lemmikloom. Ta on kass. Ta nimi on Gizmo. Minu õde tahtis talle panna huvitavat nime mis pole populaarne. Temaga on see asi, et ta on nagu natukene koera moodi, ta käib meil koguaeg järel õues ja teda peab igale poole kaasa võtma nt aiamaale ja jalutama.
mul on praegu kass nimega Nurrike.temale pani nime mu õde ja mu ema.temaga polegi lugusid.aga mul oli küülik siis koer sai ta kätte ja hakkas teda sööma siis sõitsime maale ja ta suri ära :(