Mul on kodus kass Benedictus. Kuna ma armastan kasse, siis tahtsin ka mina endale kassi. Tol õhtul rääkisin emaga, et elul pole mõtet, kui mul pole enda kassi. Ema võttis seda kuulda ja kahe päeva pärast oligi meil kass majas. Nime sai ta sellest, et siis oli lugusid sellest paavst Benedictus teisest ja siis, et see on kuulus nimi, panigi õde talle sellise nime. Kuna elame väikeses korteris, ei saa me kassile pakkuda igasuguseid mängumaju jpm lõbustuseks. Tal on üks väike pall ja kui seda maast põrkega vastu ahju visata, teeb ta igasuguseid põnevaid vigureid õhus ja kui leidub vahel harva majas hiiri, tunneb ta nendest mõnu, et saab neid toas taga ajada ja käpaga õhku visata samal ajal, kui meie ronime nii kõrgele kui võimalik, sest vihkame ja kardame hiiri. Kassile meeldib hirmsasti lillevaasist lilli näksata ja neid voodisse tirida. Selline pätt mu kass ongi, aina teeb pahandust.