Lemmikloomi on kohe kaks - kass Lible ja koer Tuti. Koeraga on selline lugu, et tema nime järgi võiks oodata mõnda pisikest koeranähvitsat, aga tegelikult astub värava peal vastu suur must njuufa. Selle valearvamuse pärast on ehmatanud mõnedki sõbrad. Nime sai koer mu sõbranna käest, kuidas see täpsemalt juhtus, seda ei mäleta. Põnevamaks looks võiks vast pidada, kuidas ta kord meie aiamajja pääsedes ema abikaasa lõhnaõlipudeli ära lõhkus ja peale seda basseini kukkus. Pärast oli maja tuulutamist ja kuivatamist kohe parajalt pikaks ajaks. Kassi nimi oli olemas kohe, kui me ta kassiabist võtsime. Lugudest tuleb kohe meelde, kuidas ta õhtuti majast välja pääsedes otsekui hulluks läheb. Üks värvikamaid kordi juhtus selle aasta varakevadel. Saabusime just emaga pikalt osturetkelt (ja kuna me kumbki väga suured poodlejad ei ole, olime küllaltki väsinud), kui saabus teade, et kass on õues ära kadunud. Visanud siis kotid tuppa, tuli kohe asuda kassiotsingutele. Peale mõningast kutsumist selgitasime, et kass on taaskord oma tavapärases kohas garaaži katusel, kust ta enam ise alla ei saa. Ema läks peale seda tuppa, otsustades, et las ta istuda seal veel vähe, järsku tuleb siis ise alla. Mina aga sellega ei rahuldunud, ja soovisin ikka karvakera katuselt alla aidata. Küll sai proovitud toole ja puu otsa ronimist, aga tee, mis sa teed, kass nii lähedale ei tule, et saaks ta alla aidata. Peale umbes tunniajast garaaži ümber troppimist tuli mulle meelde vana redel, mis kuuris vedeleb. Tõin siis selle välja ja hankisin toast ka kenakese tüki kanaliha ning asusin kassi meelitama. Tuligi teine varsti kohale ja sain ta suure vaevaga katuselt alla. Enne suutis ta veel mu käe seitsme sentimeetri pikkuselt veriseks tõmmata. Kass, kurivaim, aga ei mõelnudki veel tuppa minna. Hakkas teine mööda õue ringi ajama, nagu oleks tal vaim peal. Selline jaht mööda aeda jätkus veel umbes kolmveerand tundi, aga lõpuks siiski vanajumal halastas, ja ma sain selle kassiroju kindlalt sülle, tundes selleks ajaks looma vastu pigem õiglase püha viha, kui peremehe armastust. Sain siis kiisukese kenasti tuppa hoiule viia, kui tuli meelde, et redel on ikka veel katuse najal püsti. Viisin siis selle kuuri tagasi ning tundsin lõpuks hingerahu, et nüüd võib jälle sügavalt hingata, kui, tuppaastumiseks ust avades, kass jälle jalgevahelt õue lipsas. Andsin alla ja läksin sooja vanni.