Mul on lemmikloom, kass nimega Kessu. Nime me lihtsalt mõtlesime kohapeal välja, mitte midagi erilist. Lugusid on päris palju ütleksin. Kui me elasime veel Valga lähistel majas kolas Kessu väga tihti ringi, aga ta pidi alati pühapäeva õhtuks koju tulema, kui meie pere sõitis Tartu tööle. Aga ükskord pääses ta esmaspäeva hommikul välja, mis tõi kaasa selle, et minu isa pidi spetsiaalselt Tartust Valka sõitma, et teda otsita. Õnneks tuli ta välja. Kõige hullem lugu minu kassiga on see, kui mina ta peale kurjaks sain, et ta murdis maha ühe väikse nirgi. Muidugi Kessuga autos sõitmine on juba omaette kogemus, kui võttes arvesse, et ta vihkab autosi.
Mul on süsimusta värvi kass, kellel on kaela all üks valge laik. Kui me talle järgi läksime, siis oli minu parim sõbranna ja tema ema meiega kaasas. Kassipoega silmates ütles sõbranna ema, et sellele kiisule sobiks nimeks Täpi. Tollel ajal meeldis mulle see nimi nii väga, et kass saigi nimeks endale selle nime.
Mul on koer, ta nimi on Lordi. Mäletan kui ta alles tõime koju ja terve perega olime ta ümber ja arutasime, mis ta nimeks võiks saada. Me kõik olime nõus, et ta nägi suht-koht lontrus välja ja selle peale vend pakkus välja Lordi. Alguses tundus see nagu naljaga, aga praeguseks on Lordi juba kaheksa aastane ja tundub nagu oma nimega väga rahul.