Mul on koer nimega Tupsi, see nimi tuli kuidagi iseenesest. Kui nüüd küsite sellist erksat lugu, siis on meeles kuidas esimesel ööl kui Tupsi meile toodi pissis ta täis kogu meie elutoa, mina läksin hommikul elutuppa multikaid vaatama koos oma tekiga ja muidugi suutsin ma esimese sammuga pissi sisse astuda.
koer Pimbo. Nimi tuli ajurünnaku käigus. "Karlsson katuselt" multikas sai väikevend endale kutsika nimega Bimbo. Passi kirjutati P-ga ja meile sobis- hoopis eestipärasem.
Mul on kass nimega Nurr. Ta sai oma nime sellest, et enne teda tõin ma tänavalt koju ühe teise kassi, sest mul oli suur soov saada omale kass ja too kelle ma tänavalt koju tõin nurrus väga palju, siis teda kutsusin nurriks. Kuna ta aga ära jooksis, siis sain jõuludeks uue kassi ja teda hakkasin eelmise järgi samuti nurriks kutsuma.
Võtsime enda kassi varjupaigast. Pesakonnas oli kaks kollast kassipoega ning sinna helistades küsiti, kas mõtleme punanina. Nimelt läheb tema nina punakaks. Kuna me veel sugu ei teadnud, otsustasime vanematega, et kui on isane on nimi Rudolf ja kui emane siis Irma. Tegemist oli isase kassiga. Me kutsume teda lühendatult, Ruudiks või Rutsiks.
Mul on koer Mustu. Panin talle sellise nime, sest ta on musta värvi. Kui olin ta just saanud, siis arutasime emaga võimalikke nimesid ja niipea, kui ütlesin ,,Mustu!", vaatas koer mulle otsa. Siis otsustasingi, et see saab ta nimeks. Mul on ka viirpapagoi Felix. Tema nime kohta mul lugu pole, lihtsalt tundus "õige" talle selline nimi panna.
Mul on saksalambakoer. Ta sai nime oma täisnimest mille me tegime lihtsalt lühemaks, muidu oleks liiga raske seda nimetada, väga nummi nimi. Kõige parem mälestus on ikka see kui me ta Tartust koju tõime, ta oli parajalt väike, oma 10 kuune, igavene päntu. Ma olin ise ka sellel ajal üpris väike umbes seitsmene ja siis need väikesed vanused käisid kokku ja me saime temaga parimateks sõpradeks ja oleme seda siiani. Nüüd ta on küll juba vanem, et temaga nii palju mängida ei saa aga säde on ikka alles.
Mul oli veel üks koer, siis kui ma olin umbes viiene. Tema oli doberman. Seda kust ta oma nime sai seda ma ei tea aga tal oli väga eriline nimi. Temaga olime ka parimad sõbrad aga ma ei saanud seda kaua nautida juna ta suri varakult luuvähki. Ma ise ei mäleta seda kuidas ta suri aga mu pere ütles, et ma olin olnud nagu pilve peal, ma nädala aega ei küsinud kus ta on või mis temaga juhtus, puhas šokk, kuni ma lõpuks sain aru, et ta suri, see oli jube kuigi ma seda ise ei mäleta. Ema ja isa tegid sellest isegi pilte ja videosid ja nüüd kui ma vaatan siis akkab see udun nagu ära kaduma aga seda on nii valus vaadata.
Meil on olnud kolm rotti ja praegu on kass, nimed on saamise järjekorras Nipsu, Vinku, Nupsu ja Rubi. Kuna kõik loomad on tegelikult minu õe omad, on tema pandud ka nimed. Paistab, et eesti keele hellitav -u lõpp oli tema meelest rottidele vägagi sobilik. Rubit hüüame aga peamiselt üldse mitte Rubiks, vaid hoopis Ruubertiks, Berdiks või Rupsuks.
Tore juhtum oli see, kui me umbes kell 4 maalt Tallinna sõitma hakata tahtsime, kuid kassi üles ei leidnud. Rubi tuli omapäid õhtul kell 10 alles ukse taha ja hakkasime siis sõitma.
Lemmik loomaks on kass, ta sai ona hüüdnime minu ema kunagisest kassist mirrist. See kass oli väga armas kui ta oli meie maja ees kõige kõrgema puu otsas ning kui hüüdsine nime siis ta tuli ja jooksis tuppa.
Mul on taksikoer (tüdruk) Layma. Kahjuks ei tea, kuidas talle nimi pandi, kuid jätsime talle sama nime, mis tal võttes oli. Mäletan, kuidas Laymale järgi minnes ta mulle kohe autos sülle pissis ja õhtul koju jõudes ei tahtnud ma magama minna, sest tahtsin temaga kogu aeg koos olla.
Minu lemmikloomaks on kass, kelle nimi on Mirri. Ta sai oma nimeks selle, sest kui kassi varjupaigast tõime, siis ei tahtnud panna talle nimeks Miisu nagu on peaaegu igal kassil, vaid midagi teistsugust. Ükskord käis telekas piljard ning Mirri istus teleka ette ning hakkas neid palle püüdma sealt ning vaatas neid hoolikalt nagu oleks ta olnud kohtunik.
Mul oli kass lemmikloomaks, kes sai naabrikoera hammaste tagajärjel surma. Tema nimi oli Lota. Tähtsamaks sündmuseks oli tema tulek meie perekonda. Ühel talvel (ta oli siis väike kassipoeg) kui ema lükkas lund tuli Lota meie hoovi, ema kükitas ja ta hüppas sülle ning ta sai meie kassiks kuna ta hakkas kogu aeg meil järgi käima.
Minu lemmikuks on chiuaua, Richy. Nime saamist ma otseselt ei tea, kuid tean, et välja mõtles nime ema.
Suuri lugusi temaga pole, kuid talle meeldib hommikul saadud hambakonti hoida seni alles, kuni kõik koju jõuavad ja näevad, et ta sai maiust.
Minu koera nimi on Christopher Robin, kutsume teda Robiks. Tegelikult tahtsin koera nimeks lihtsalt Robi panna, kuid kuna ta on Cavalier King Charles spanjel, arvasin, et ka täisnimi peab olema veidi kuninglikum.
Mul on koer Stefan. Ta on tõult mops. Kui me talle järgi läksime, siis oli tal nimi juba olemas ja me ei hakanud seda muutma, sest tahtsin oma pojale kunagi nimeks Stefan panna ja arvasin, et see on nüüd saatus, et ma valisin just selle koera, kelle nimi on Stefan.
Minul on kolm kodulooma. Koer Marta, kass Juuli ja jänes Elli. Juuli sai oma nime, sest mulle meeldis nii ja Martale pakkus isa nime, sest see oli tema vanaema oma. Elli nime pani minu õde.
Lugusid nende loomadega on palju, kuid enamasti ma naeran neid, sest nad ei saa keegi omavahel hästi läbi, kuid õhtu lõppedes on nad ikka kõik koos üksteisel kaisus diivanil magamas.
Saime just paar päeva tagasi uue lemmiklooma Tommy. Ta on kääbusküülik, kes on väga energiline ja kiire, kuid samas on teda hea kaisutada. Nimeks on tal Tommy, kuigi ta on naissoost. Nimelt sellepärast, et olime algselt arvestanud, et tahame meessoost küülikut ning valisime nime ühe riidebrändi (Tommy Hilfiger) järgi. Siis aga leidsime internetist väga sobiva küüliku koos puuriga ning hea hinnaga, kuid pidime leppima, et ta on emane. Nime jätsime aga ikka samaks.