Koera võtsime varjupaigast ning seal pandi talle nimi, millega kutsume teda ka praegu. Teine koer sai nime Mike Tysoni järgi - Tyson.
Koerad on väga toredad ja nendega lugusi on liiga palju.
Minu kassi nimi oli Minni. Ta on saanud selle niimoodi, et kui ma olin umbes 2-3 astane, siis ma olin teda näinud ning öelnud esimese sõnana Minni, kuna ma vaatasin Miki Hiirt sellel ajal. Ma mäletan, kui ta oli suvel mu vanatädi juures, hüppas ta peenarte vahel ringi ning ma mõtlesin juba kauemat aega, mis ta teeb seal. Kui ma lähedale jõudsin, siis nägin, et ta oli seal koos rebase kutsikaga ning mängisid koos.
Mu koer sai nime kennelist, kust ta saime. Kord neelas ta virsikukivi tervelt alla (tal on komme igasuguseid veidraid asju süüa) ja see pani ta soole kinni. Päris hirmus, pingeline aeg oli.
Mul on oma hobune. Ta nimi on pandud oma isa eesnime tähe järgi- nii käib see hobustel. Hüüdnimesi on tal 2- Oliiv ja Mustu. Oliiv on tulnud tema päris nimest Olivia ning Mustu tuli sellest, et ta on süsimusta värvi hobune. Lihtsalt lugusi on tohutult palju alates vabast ajast temaga veetes kuni võistluste situatsioonini välja
Mul ei ole enam lemmiklooma. Mul oli kunagi hamster ja ta nimi oli Nöpsu, kuna ma lihtsalt ei suutnud talle nime valida ja siis mu õde kutsus teda hellitavalt nii, hiljem jäi see ka tema nimeks. Kõige meeldejäävam lugu temast on kindlasti see, kui ta sai puurist välja. Ta oli öö otsa lahti, aga ta teadis täpselt, kus ma hoian tema toiduvarusid, ning ta vedas öö otsa endale diivani sahtlisse toitu ja pesitses seal, kuni me ta hommikul kinni püüdsime.
On. Koer Madonna, keda kutsume lihsalt Donnaks. Nime valisime talle demokraatlikul teel. Perekonnahääletus. Valida oli paljude nimede vahel, kuid Madonna jäi domineerivaks. Madonna tuli sõnast primadonna. Meie koer on küll krants, kuid näeb väga viisakas ja kuninglik välja. Mäletan, kui olin umbes 10-12 aastane. Donna oli siis ehk viiene. Alati kui ma hommikul kooli hakkasin kõndima, järgnes ta mulle. Justkui oleks Donna soovinud mind igal hommikul kooli saata. Umbes 100m enne koolimaja jätsime hüvasti ja ta läks iseseisvalt koju tagasi(koduni oli umbes 800m). Nii me kõndisime igapäevaselt koos kooli kuni põhikooli lõpuni.
Mul on kass, tema nimi on Pätu. Selle nime ta sai enadale sellest, et väiksena meeldis mulle väga vaadata multikat või lastesaadet, kus siis väike tüdruk tegi pahandusi ja ajas selle Pätu kaela. Kui mu kass oli alles väike, siis talle meeldis alatasa pätst teha, ta nt keris väga tihti wc paberiruli mööda tuba laiali või kui mul ununesid kõrvaklapid laiali, siis olin ma neist ilma. Sellpärast otsustasin ma tema nimeks panna Pätu. Mul on veel jänes, tema nimi on Kriimu, Kriimu nimi tuli sellest, et ta on nö boss ja sõjakas naine (ta kriimustab ja näksab kui midagi ei meeldi) nt ta ei luba kassile tulla vaiba peale, nii kui kass peaks üritama tulla, kriimu hoiatab teda.
1C Kass- Tigru. Isa pani selle kuna kass on oranž ja meenutab tiigrit.
Koer- Pontu. Mina panin selle kuna tundus tore koera nimi.
Hamster- Mr.Ferdinand. Kuna tundus tore ja meeldejääv nimi.
Mul on kass. Tema nimi on Joosu-nimi tuli internetist, üsna lampi. Kui elasin katusekorteris meeldis talle tihti katuseaknast katusele ronida. eriti talvel, kui katusel oli lumi. Nii ta sattus ükskord naabrite juurde.
Mul on lemmikloomaks kääbusküülik kelle nimi on Nupsu. Ma ei mälete, et kust ta nimi päriselt tulnud on aga arvan et see oli minu noorema ea hetke tunne, et just nii tahaksin ma oma jänest kutsuda. Ma usun, et see nimi tundus mulle lihtsalt armas ka. Nupsu on üldiselt väga inimeste lähedane tüüp, talle meeldib inimestega koos olla ja proovib alati seltskonna keskmes olla.
Kahjuks mul hetkel lemmiklooma ei ole, aga mul oli koer Kentu. Seda kust ta oma nime sai ma ei tea, kuna kui ma sündisin oli ta juba 2 aastat meie peres olnud. Ta oli alati hooliv koer, sai aru kui tuju oli all või miski oli paigast ära ning tuli omamoodi lohutama, kas siis kaissu ronides või kätt limpsides.
Robi sai oma nime nii, et mu isale meeldis nimi Robert ja me otsustasime panna talle lühema versiooni, Robi.
Esimene lugu, mis mul temaga meenub, on paar suve tagasi, kui Robi oli alles pisike ja temaga jalutamas käies, pidime tegema tihti peatusi, et Robi saaks puhata.