Lemmikloom või noh lind on papagoi, sellepärast et tal on alati ilusad värvid sulgedel. Aga kahjuks ei ole mina veel koju lindu võtnud, kuna ei lubata. Sellegipoolest meeldivad väga papagoid. Neile saab ju õpetada sõnu, mida nad selgeks õpiksid.
Minul on palju lemmikloomi, koerad, kassid, neid on mul koduski päris palju. Enda kohta võin öelda, et olen loomaarmastaja. Koerte nimed on meil olnud väga pidulikud: Krahv, Sultan, Prints. Paljud meie koerad on olnud visatud tee äärde maha. Me ei ole olnud nii kalgi südamega, et neid sinna jätta.
Mulle meeldivad kõik loomad, kuid kõige enam koer ja kass. Kodus on mul koer, kes on suhteliselt tige ning sellepärast panime me talle nimeks Rocky. Alguses tahtsime teda Helkuriks kutsuda, sest tal on üleni hall saba ning sabaots on valge.
Lemmikloomadeks on mul kaks saksa lambakoera, kes on väga toredad koerad. Nime said nad juba sünnist, sest mu ema ostis Ulleri, aga teise koera saime siis, kui Uller oli ühe teise saksa lambakoeraga paaritunud. Kahjuks ei tule mul lugusid temaga seoses meelde.
Minu lemmikloom on koer Porka. Porka sai oma nime Astrid Lindgreni raamatust "Röövlitütar Ronja". Kui Porka kutsikas oli, siis ta kiunus öösiti, mis tegi mul meele nii kurvaks, et ma lausa pidin minema teda lohutama. Kui ma olin ta magama "uinutanud", siis läksin ka mina magama. Nii kui ma voodisse jõudsin, hakkas ta jälle kiunuma.
On küll lemmikloomad. Praegu kaks hamstrit: Tiksi ja Tipsi. Tipsi tuli nii: Tibi - Tips - Tipsi. Ta oli väga "naiselik" :) Tiksi tuli ema järgi ehk Tipsi järgi. Vana hamster on mul paljudes kohtades kaasas olnud, nt kunstikoolis ja õues.
Mul on kass olnud, tema nimi oli Miisu, sest meil peaaegu kõik kassid Miisud. Veel oli mul rott, tema nimi oli Ruudi, mis tuli Rott-Ruudist. Mu ema kartis rotti ja andis vennale, kes elab Lõuna-Eestis. Aga see suri ära ja nüüd vennalapsed tahavad kogu aeg samasugust valget värvi, punaste silmadega rotti. Neil on juba neljas või viies ja kõikide nimi oli Ruudi.
Praegu mul pole oma lemmiklooma. Põhjus väga lihtne - elame korteris ja seal looma pidamine oleks rohkem looma piinamine. Aga väiksena leidsime kamba sõpradega ühe kodutu koera. Ta oli selline pisike ja armas. Arvatavasti oli keegi ta tee ääres auto pealt maha visanud. Seda tehakse tihti. Panime talle isegi nime - Pipi. Selle panin sõbranna koera järgi, kuna ei olnud muud nime kohe ruttu võtta, mis sobiks ilusti. Ja nii see nimi jäigi talle. Iga päev viisime talle süüa, kõike head ja paremat. Mängisime temaga pidevalt ja kaitsesime teda teiste koerte eest. Kuigi ema ei tohtinud meie uuest koerast midagi teada. Muidu oleks ta meid kodus hoidnud. Just sellepärast ta muretses, et äkki jääme koera pärast haigeks vm.