Mul oli kass. Ta nimi oli Fiilia. Kahjuks läks ta kaduma, läks õue ja tagasi ei tulnud. Tema erilisus seisnes selles, et tal oli kunagi väiksena saba ukse vahele jäänud (juba sünnikodus) ning tal oli see väike ja lääbakas. See oli minu arust nii armas. Talle meeldis ka hommikuti mu peale massaaži teha. See oli lahe:)
Minu lemmikloomaks on minu koer Ralf. Temaga ma pean ja tahan tegeleda päevas vähemalt 1,5 h. Me saime ta oma naabritelt, kes tahtsid oma kaheksakuustest kutsikatest lahti saada. Neil oli neli kutsikat ning me saime vanematega valida. Mul oli suur soov saada koera. Ema teadis seda ning mõtles tagajärgedele ja siis ütles: "Tauri, vali omale kõige ilusam kutsikas ja head sünnipäeva." Ma olin väike ja nii rõõmus, et praegusel ajal, kui midagi head juhtuks, siis ma nii õnnelik ei oleks, vähemalt ei näitaks seda väga palju välja.
Mul on kass, kes kingiti mulle sünnipäevaks. Õde pani talle nimeks Missy. Väiksena oli ta küllaltki segane kass, nüüd on ta maha rahunenud. Siis on veel kaks koera ka: üks on taks ja teine hundisegu.
Lemmikloom on koer, nimi on hüüdnimi, noh nagu tal passis on teine nimi. Me hüüame teda Pašaks, ma’i mäleta, kust see nimi tuli. Ükskord talvel, kui jõgi oli jääs, siis ta ronis jää peale, aga see polnud veel piisavalt jääs, ta vajus läbi jää, naabrimees tõmbas ta veest välja ja kutsus ema koju, ema pani ta sauna ja soendas teda, et ta haigeks ei jääks.
See on mu lemmikküsimus. Muidugi on mul lemmikloom (kass). Ma sain ta sünnipäevaks. Siis ema mõtles, et paneks talle nimeks Billy. Lugusi ei oska ütelda.
Mul on kolm lemmiklooma: koer Benny, kassid Jolly ja Kity-Kessu. Koerale pani nime isa, kuna ma olin liiga väike, et seda ise teha. Kassidele panin nimed ise. Lugusid nendega seoses ei meenu.
Mul on kodus kass nimega Felix. Felixi sain ma ühel päeval, kui tulin pühapäevakoolist. See oli umbes nagu jõulukingiks. Leidsin kassi kuusehekist nutmast ja võtsin ta endale. Kass oli vist ära visatud, sest kui ma talle pai tegin ja sülle võtsin tuli ta minuga terve tee koju kaasa. Minu juures on ta elanud juba 4,6 aastat. Ta on väga truu. Nimi meeldis mulle ühest raamatust ja see tähendab ka armsat ladina keeles. Ühel päeval, kui ma sain haiget ja nutsin, tuli ja pani oma käpa minu kõhu peale ja lohutas mind.
Lemmikloom oli mul koer, kes elas vanaema juures, ta nimi oli Morri. Väiksest peale mängisin temaga pidevalt. Käisime koos metsas marjul, seeni korjamas ja vahest niisama jalutamas. Ta oli tore ja truu koer, kuid ta jäi vanaks. Ühel õhtul läks ta kodu juurest ära, oli paar päeva kadunud. Vanaisa läks teda otsima, kuid ei leidnud teda. Arvatavasti on ta surnud. Ta oli väga tore koer. Ta sallis kõiki peale joodikute.
Mul on lemmikloom, tal ei olegi kindlat nime, ei ole tihti kodus ka. Ta on selline karvane, pehme õuekass. Ma ei mäleta juhtumeid, lugusid seoses temaga. Küll aga mäletan lugusid oma teistest lemmikloomadest. Teine taksikoer lükkas oma kutsika vundamendiauku, et näha kas ta saab ise välja, sest ta oli igavene vinguja ning saamatu, tüütu kutsikas. Kui ema nägi, et ta ei saa sellega hakkama, hakkas ta edasi-tagasi jooksma ning meid kaasa tirima, et me ta poja välja aitaksime.
Mul on kolm kassi: Mossu, Kiisi ja Pätu. Nad on nii kaua juba olnud, et ei mäletagi, kuidas nad oma nimed said. Mossu nimi sai mugavaks tehtud, enne oli ta nimi Mosja, sest me saime ta.?
Minu lemmikloom on koer, ta nimi on Billy. Selle nime pani talle minu endine kasuisa. Üks šokeerivamaid lugusid seoses temaga on vist see, kuidas ta kasutatud pesukaitsme tuppa tõi. Muidu on ta tavaline koer.
Minu lemmikloomaks on kass, sest ta ei haise, on pehme ja soe. Nimeks on tal Miuku, sest ta tegi väiksena pidevalt miuks ja miuks. Ei saanud tema pärast magadagi.
Krissu, Kristjan Krissu Krispert Kristofer Kris, Liisbet
Mul on lemmikloom kass. Nime on ta saanud sellest, et mulle meeldis väga nimi Krissu. Ja nii ma tasapisi lisasin nimesid juurde ja kokku saigi Kristjan Krissu Krispert Kristofer Kris, mis ei tahtnud teistele meelde jääda. Kui Krissu oli umbes poole aastane ja mina käisin 1. klassis (umbes 7-aastane), siis ma arvasin, et minu kiisul on liiga pikad vurrud ja ma lõikasin ühelt poolt ta vurrud ära. Algul me arvasime, et Krissu on emane ning kassi algupärane nimi oli Elisabeth ehk Liisa. Kui aga ma sain teada, et meil on keradega Liisa, siis ma nutsin ja ulusin ja palusin ema, et ta teeks minu Liisast emase kassi, kuigi tuli välja, et kiisu on isane. Selle kiisu sain ma koolimineku puhul. Nüüdseks on ta surnud, mis toob senini pisara silma. Ka praegu on meil kass Liisbet ehk Lizzu (arvasime, et emane), aga paari päeva eest selgus, et ka tema on isane. Uut nime pole veel mõelnud, aga jällegi oli nii naljakas :)
Mul on lemmikloom nimega Spike. Nime pani talle mu õde lihtsalt tunde järgi. Ta vanasti näris kõik juhtmed ja asjad katki, kuid nüüd on ta juba suureks kasvanud.
Jah mul on oma lemmikloom, see on kass, tema nimi on Juss. Nime, kust või mille järgi ta sai, ei tea ma täpselt, kuna sain ta siis, kui ta oli juba nimega harjunud. Temaga seoses on palju toredaid juhtumeid. Kuna ta on väga aktiivne, mängib ta väga palju. Näiteks ühel päeval, kui koolist koju tulin, ehmus ta ukse kinni panemisel ja jooksis kogemata vastu kappi. Ning seejärel jooksis ehmatusest minu tuppa.