Minu perekonna lemmikloom on koer. Meile õega meeldis väga väiksena film „Bullerby lapsed“ ning seal oli ühe vahva poisi nimi Bosse. Minu ema arvates sobis see nimi koerale väga hästi ja niimoodi sai meie koer nimeks Bosse.
Mul on maal kass, tema nimi on Rassu, teises maakodus oli ka kass, tema nimi oli Rasmus, teda kutsuti Rassuks, nii et ma panin ka teise kassi nimeks Rassu, ma mõtlesin selle all ikka Rasmust, aga nõbudele see ei meeldinud, nii jäigi Rassu.
Mul on lemmikloom kass, ta nimi on Miisu. Me panime talle nimeks Miisu, sest see tundus armas. Talle meeldib hiirtega mängida, aga neid süüa ei taha, ta küll vigastab neid, aga ta ei tapa.
Mul on kaks lemmiklooma. Steffy on saksa lambakoer. Ta on 10aastane. Talle meeldib mind öösel üles äratada. Ta on väga sõbralik, ilus ja lahe. Talle meeldib, kui uued lapsed külla tulevad. Mu väike sugulane kardab teda. RIP (27.04.2018)
Kitty-Kiusu on 14aastane kass. Õhtul tuleb ta minu juurde kaissu. Ta on väga sõbralik. Kiusu tuli nimeks, sest ta kiusab kogu aeg. Ta on hall, kuid lõua all on valge.
Mõlemad on imelised ja ma ei taha neid kaotada.
Mul on lemmikloomaks koer. Nimelugu ma ei tea. Minu koer on imeline, sest ta oleks nagu koertekoolis käinud, aga ei ole. Me oleme käinud koeraga jooksmas, aga see oli talvel ja me laenasime naabrilt soome kelgu ja rakendasin koera sinna ette. Siis läksime jäärajale ja koer vedas mind.
Mul on üks koer ja kass. Kassi nimi on Kucci. Ta on siiamilaadne. Ta on väga hea hiirepüüdja ning on ka saanud kaks mutti kätte. Kucci on alles kassipoeg.
Mu koera tõug on corso ning ta õige nimi on Staisson Sheeriflame, aga me kutsume lihtsalt Saniks ning mu isa kutsub teda Saabaks, selleks, et ta näris mu isa saapa katki.
Mul oli üks kass, kes magas minu juures, kui ma olin kuskil, ta oli alati minu juures ning ma olin siis alles beebi. Sama mu ühe koeraga, kelle nimi oli Ponu. Kui ma olin beebi, siis ta mängis minuga ning mul on üks pilt temast, kui ma kõndisin koos Ponuga allee vahel ja ma olin umbes viieaastane.
Mul on kass nimega Juniour, ta sai selle nime tänu sellele, et meil on üks lauamäng nimega Eesti Juniour ja siis mul tuli see idee, et talle Juniour nimeks panna. Me saime ta ühtede sõprade käest ja mu õde tõi ta kastis koju ja kui ta oli meil majas ringi käinud, siis ta hakkas väga mu juures käima nagu kui ma arvutis olin siis ta istus mulle sülle ja öösiti ta tuleb mu peale magama ja hakkab mu tekki sööma.
Mul on kaks lemmiklooma, kass Mirjam ja koer Ruudi. Mirjam on vahva, sest ta on väga isepäine. Ta on valge, aga musta- ja pruuni laiguline. Ükskord magas ta aknalaua peal samal ajal, kui meie (mu pere) sõime lõunat. Üks hetk ta ringutas ja libastus üle aknalaua põrandale. Peale seda ta enam seal ei maga.
Ruudi on armas Walesi springerspanjel ja tema armastab lund. Kui ta õue saab ja lumi on maas, siis hüppab ta peadpidi lumme ja nii mitu korda. Niikui ta tuppa tuleb, on tal käpad, jalad, rind ja kõrvad jääs.
Mul praegu on ainult üks lemmikloom, kelleks on kass nimega Liisu. Ma ei tea, kust ta sellise nime sai. Temaga tuleb mulle meelde, kuidas ta väiksena jäi alati puu otsa ja ta ei julgenud sealt alla tulla. Üritasime terve perega teda alla saada ja kui me lõpuks ta alla saime, läks ta puu otsa tagasi.
Kahjuks 2017. aasta jooksul lahkus meie perest üks kass ja üks koer. Kassi nimi oli Goldi ja ta kippus kakama kellegi voodisse, kui neid kodus ei olnud. Koera nimi oli Rolli, ta oli juba vana koer, aga ikka väga energiline. Temaga tuleb mulle meelde, kuidas ta puges alati tekkide alla, kui ta toas oli.
Mul on koer, kelle nimi on Basja. Ma ei tea, kust ta oma nime sai, sest kui me ta saime, siis oli see nimi tal juba passis.
Mu vanaemal on kass, kelle ma talle viisin ja ta nimi on Mustu, sest ta oli süsimust ja ainult silmad paistsid pimedas.
Mul on ka tšintšilja, kelle nimi on Bobo. Ma kahjuks ei tea, kust selline nimi tuli. Ma ise arvan, et äkki kuskilt multikast.
Mul on kass ja koer, kelle saime varjupaigast. Koeral oli juba nimi olemas. Koera nimi on Timmu. Ma ei tea, kust see nimi tuli. Kassi nimi on Kiisu. Algul me ei teadnud, mis talle nimeks panna. Tal ei olnud mingi kaks nädalat nime. Lõpuks me panime talle nime ka.
Mul on narivoodi, algul ta sinna üles ei osanud minna, aga nüüd oskab. Öösel on kiisu tulnud minu voodisse teki alla. Seda on juhtunud kaks korda. Kiisu tuleb tavaliselt hommikuti minu voodisse ja vendade voodisse ka.
Timmu me laseme ka tuppa siis, kui ta haugub. Timmu võttis ükskord mu võileiva ära ja võttis mu venna võileiva ka. Timmu läheb siis aknale (see võib olla ükskõik mis asi), aga tagasi ei too. Timmu magab tavaliselt laua all, ahju ees, diivani juures.
Timmu ja Kiisu ei salli teineteist.
Minu praegune lemmikloom on koer, ta nimi on Leedi ja ta on beagle'i tõugu. Ta on väike, armas ja nunnu. Tal on pikad kõrvad ja ta on väga agressiivne. Ta on nii nunnu, et tahaks teda kogu aeg kallistada. Aga Leedi on vahel ka paha koer, näiteks ta käib küla peal kondamas, kuigi ei tohi.
Mul oli ka teine lemmikloom, ta nimi oli Nännu, ta oli jänes. Ta näris meil vahepeal juhtmeid läbi, see oli nõme. Nüüd aga on Nännu surnud, ta elas päris vanaks (inimeste aastates), 7 aastat. Aga nüüd on ta mulla all, kus teda ei tülita keegi.
Mul oli tšintšilja, kellele ma panin nimeks Sossu. Ta sai sellise nime, sest kui ma hoidsin teda suveõhtul enda käes ja minult küsiti, mis me talle nimeks paneme, ma vastasin Sossu, sest tal oli nii soe ja pehme karv.
Kuna ta on näriline, siis ma ei teadnud, kuidas ta saaks õues käia. Mõne aja pärast me hakkasime laskma teda, ilma rihma, puuri või millegita, õue ringi jooksma, kuni ma pärast Sossu kinni püüdsin. Lõpuks me tegime ühe tema puuridest tühjaks ja kuna see oli korras, siis ta sai selle puuriga koos õues jalutamas käia.
Kunagi oli meil koer nimega Bella. Ta värvus oli must. Me võtsime ta, kui ma olin üheaastane. Sain temaga väga hästi läbi. Talle meeldis järves mängida, palliga möllata, süüa, joosta, teiste koertega olla. Ühel vanaaastaõhtul oli saabunud aeg õue minna, et ilutulestikku lasta. Bella oli ka kaasas. Läksime maja kõrvale koos sõprade ja tuttavatega. Isa avas auto pakiruumi ning võttis sealt raketid, uks jäi aga lahti. Saabus kell 00.00. Suured paugud lasti lendu. Kõik soovisid teineteisele head uut aastat, järsku märkasime, et koer on kadunud. Otsisime, hüüdsime, aga mitte midagi. Küsisime naabritelt ning käisime maja juures uurimas, mina läksin korra autosse. Sisse minnes avanes mulle üllatav vaatepilt - Bella oli pakiruumi hüpanud, üle istmete läinud ning siis esiistmete alla pugenud. Kõik olid väga rõõmsad leiu üle.
Järgmine lugu on selline. Ma sain seitsme või kaheksa aastaseks. Mulle kingiti suur roosa 300grammine piimašokolaadi tahvel. Jätsin selle õhtul laua peale. Hommikul ärgates märkas ema, et šokolaad on kadunud, ainult paber oli järgi. Bella oli terve maiuse öösel nahka pannud.
Paar suve tagasi käisime õe ja lemmikloomaga metsmaasikaid korjamas. Meie kummardame ja nopime ning märkame, kuidas kutsa sööb lamades maasikaid.
Veel mängisime Bellaga sellist mängu: mina peitsin krõbinad mööda tuba laiali ja tema otsis need pärast üles.
Praegu on mul kaks merisiga Daisy ja Tixi.
Mul on kass nimega Mõki, mu isa hakkas teda nii kutsuma. Kui ma võtan ta ära kohast, kus ta ei või olla, siis ta hüppab jalga kinni ja hakkab seda närima.