Kunagi olli mul üts kass ja tuu katõ ärh. Ta nimi oll Miisu ja hüüdnimi Miisu-Kiisu-Kurru-Nurru. Üts kord tahtsõ ma tallõ last leidä ja ma leidsigi, a ta kattõ egalõ puulõ ärh. Üts kõrd lätsi ta puuti ja keeräs puudi segi.
Mul on lemmikloomaks kass. Ta nimi on TILLU-LILLU. Nime sai ta sellest, et meie poputame teda väga palju. Me olime maal ja kass hakkas kakale minema, tal oli kõht lahti ja ta kakas üle kasti ääre.
Mul on koer. Tema nimi on tulnud kohe tema lapsepõlvest. Ta juhtis kogu aeg vägesi, nii ta saigi nimeks Pealik. Ta on üldse siuke loom, et sa ei saa kuhugi jala minna, muidu tuleb ta niutsub nii kõvasti, aga kui autoga lähed, siis ei tee sellest välja.
Mul on lemmikloom, tema nimi on Filip. Ma ei tea, kus ta oma nime sai, sest me saime ta, kui ta oli kahe-aastane. Ta käib suvel Võrtsjärves ujumas, aga tiigis ei taha ujumas käia.
Mul on väike koer ja ta nimi on Tommy. Alguses pidime ta nimeks Nässu panema, sest ta on selline pisike ja karvane, aga mina otsustasin, et see ikka ei ole õige nimi. Ma panin talle koerašampooni järgi nime. Ma mäletan,et üks mu sõbranna tuli mulle külla ja ta ütles,et ta ajab Tommy pea ja taguotsa koguaeg sassi :)
Kahjuks mul ei ole lemmiklooma. Ma olen ema-isa pinninud, et nad mulle koera ostaksid, aga nad ütlevad, et temaga on liialt tegemist, aga kui mul oleks koer paneks ma talle nimeks Popsik.
Jah, mul on lemmikloom. Ta on saanud oma nime selle järgi, et minu emal oli kass ja tema nimi oli Musi. Ja me panime ka oma kassi nimeks Musi. Musi on üks kõige toredam kass terves maailmas. Ükskord, kui ma väike olin, umbes viie aastane. Ma läksin vanni ning ema tegi parajasti torti. Kui ma kutsusin ema, et ta peseks mu ära, siis ema jättis oma tordi köögilaua peale. Kui ema mu ära pesi, nägi ta et, kass limpsis oma keelekesega kõik kreemi tordi pealt ära. Ema oli väga pahane tema peale. Aga nüüd, kui me tuletame seda meelde, naerame me end täisti surnuks.
Hetkel pole mul lemmiklooma, kuid umbes kaks aastat tagasi oli mul merisiga, kes käitus õudsat imelikult, hüples iga sõna peale, vingus ja piuksus ja seega sai ta oma nime Imelik. Mäletan siiamaani, kuidas olen Imeliku puuri koristades teda kaotanud ja alles mõni tund hiljem leidnud prügiämbrist, kuhu ta pidevalt sisse ronis.
Koer (Cavalier King Charles spanjel) Arti. Kui ta sündis, siis talle pandi nimeks Artemon, aga kui me ta võtsime, siis me ei viitsinud pikka nimega kutsuda ja lühendasime seda. Muidu täispikk nimi on Relander Artemon. Ükskord, kui me mu vana kodu juures temaga jalutasime, siis ta nägi ühte suurt koera ja ta kartis nii väga, et ta jooksis üle autotee (õnneks auto alla ta ei jäänud) otse kodu trepikoja ette istuma. Muidu on ta hästi mänguhimuline koer.
Hugo, minu väike sülekoer. Nimi on tal Tekitše Maia Kevin Hugo Kross. Ja sealt siis see nimi Hugo. Ühel õhtul, kui ta oli kolmekuune(nüüd on ta neljakuune) läksime naabrite juurde, kellel olid külalised. Need külalised tahtsid Hugot näha ja mõtlesime, et me just ostsime talle uue rihma ja et läheme siis, kuid see rihm oli kahjuks talle suur ning ta sai sellest lahti. Ja kuna oli pime, siis hakkasin mina paanitsema, et ta on veel totu ja ei tea kuhu ta läheb, kuid õnneks kui ma jooksin tuppa, siis jooksis ta mulle järgi ja me saime ta kätte.
Mul on lemmikloomaks kass. Mul on neid kodus kaks tükki. Nende nimed on Vanamutt ja Põnnats. Nad said nimed minu isalt. Ma ei tea kuidas. Kord, kui Põnnats oli veel väike ta ronis puu otsa. Alla ta sealt tulla ei julgenud. Nõnda me kutsusimegi tuletõrje. Tuletõrje tuligi, ja päästis Põnnatsi alla.