Mul on kaks lemmiklooma. Üks on kass ja teine on koer. Kassi nimi on Sipu ning koera nimi Sandy. Kassi nime ei tea kus tuli, sest ma olin siis veel nii noor aga koera nimi tuli nii, et kuna ta karv on sellist liiva värvi või selline pruunakas/kuldne siis panime ta nimeks Sandy. Ma alguses kartsin oma koera kuna ta oli kogu aeg mängu tujus ning hüppas ringi. Enam nii ei ole kuna olen julgemaks saand.
Mul on saksalambakoer. Ta sai nime oma täisnimest mille me tegime lihtsalt lühemaks, muidu oleks liiga raske seda nimetada, väga nummi nimi. Kõige parem mälestus on ikka see kui me ta Tartust koju tõime, ta oli parajalt väike, oma 10 kuune, igavene päntu. Ma olin ise ka sellel ajal üpris väike umbes seitsmene ja siis need väikesed vanused käisid kokku ja me saime temaga parimateks sõpradeks ja oleme seda siiani. Nüüd ta on küll juba vanem, et temaga nii palju mängida ei saa aga säde on ikka alles.
Mul oli veel üks koer, siis kui ma olin umbes viiene. Tema oli doberman. Seda kust ta oma nime sai seda ma ei tea aga tal oli väga eriline nimi. Temaga olime ka parimad sõbrad aga ma ei saanud seda kaua nautida juna ta suri varakult luuvähki. Ma ise ei mäleta seda kuidas ta suri aga mu pere ütles, et ma olin olnud nagu pilve peal, ma nädala aega ei küsinud kus ta on või mis temaga juhtus, puhas šokk, kuni ma lõpuks sain aru, et ta suri, see oli jube kuigi ma seda ise ei mäleta. Ema ja isa tegid sellest isegi pilte ja videosid ja nüüd kui ma vaatan siis akkab see udun nagu ära kaduma aga seda on nii valus vaadata.
Meil on olnud kolm rotti ja praegu on kass, nimed on saamise järjekorras Nipsu, Vinku, Nupsu ja Rubi. Kuna kõik loomad on tegelikult minu õe omad, on tema pandud ka nimed. Paistab, et eesti keele hellitav -u lõpp oli tema meelest rottidele vägagi sobilik. Rubit hüüame aga peamiselt üldse mitte Rubiks, vaid hoopis Ruubertiks, Berdiks või Rupsuks.
Tore juhtum oli see, kui me umbes kell 4 maalt Tallinna sõitma hakata tahtsime, kuid kassi üles ei leidnud. Rubi tuli omapäid õhtul kell 10 alles ukse taha ja hakkasime siis sõitma.
mu koer Kaira sai oma nime välja mõeldudlt
mu teine koer Bella sai oma nime oma pere juurest kus me ta saime
ja mu kass sai nime sellest et me ei teadnud mida talle nimeks panna ja siis motlesime välja Kitty
Minu lemmiklooma nimi on Nursik ta on oma nime saanud nurrumiselt kui ta veel väike oli Nurrus ta palju.Mäletan kui ta oli kadunud ning me otsisime teda igalt poolt kuid ta oli vanemate kapis magama jäänud.
Mul oli koduloom, kelleks oli koduküülik. Ta nimeks sai Nupsu, selle pani mu ema. Ma mäletan, et tema viimasel elunädalal ta hakkas mind nii väga armastama ja tahtis, et ma kogu aeg teda silitaksin peast.
Minu lemmikuks on kass, kelle nimeks on Paul, ta sai selle nime nõnda, et ühel päeval kui mu suur vend koolist koju tuli astus ta sisse ja ütles:"Noh, kus siis meie paul-peeter on?". Ning üks tiba naljakas lugu oli mu lemmikuga nõnda, et kuna minu naaber töötad politseis siis seisa nende maja ees pidevalt politseiauto. Ja siis ühel päeval hüppas mu lemmik politseiauto katusele ja hõõrus end antenni vastu. Lisaks sellele on veel seoses autodega ja mu kassiga selline lugu, et kui mu kass on õues ja tahab tuppa saada või talvel süüa saada siis ta hüppab minu pere auto kapoti peale hästi esiklaasi lähedale, et me teda märkaks.