Mul oli lemmikloom. Ta oli merisiga ja ta nimi oli Tobias. Nime said ta niimoodi, et me olime emaga autos ja siis me mõtlesime koos, et mis nime me paneks talle. Mu emale meeldis nimi Mummu aga minuarust see ei olnud just kõige ilusam nimi ja siis ma olin, et paneme Tobias kuna ma just lõpetasin Tobias ja 2b raamatu lugemise ja see nimi meeldis meile mõlemale väga.
Minul on kalad ja üks siamise kass(nimbus hüüdnimi Nimpsu). Kui ma olin väike ja sain endale kalad siis ma olin nii elevil, et panin neile kõikidele nimed (nad olid mingi Tiit, Marie ja Tita) aga siis nad hakkasid paljunema ja ma ei eristanud kedagi ja siis ma lihtsalt andsin alla. Minu kass aga on saanud nime harry potteri luuast (Nimbus2000) ja tegelikult ei ole ta minu kass ta on minu õe poisi kass aga ta elab meie juures nii et see teeb sama välja. Aga Nimbus on väga armas aga ka imelik kass, sest ta käitub nagu inimene, nagu näiteks iga kord kui keegi tuleb koju, on Nimpsu vastas ja ütleb tervituseksa njäu, siis ta läheb vannitoa põrandale kus meil on tavaliselt vaip või rätik, ja hakkab seal rullima ja ootab kuni sa tuled ja teed talle pool tuni pai. Siis kui sa hommikul ärkad üles siis ta teeb sama asja ja ta ei mängi nagu kass, sest tema ei mängi ühegi mänguasjaga vaid su käega ta arvab et käsi on vaenlane ja kui sa lähened ta näole oma käega siis ta ründab seda ja ei lase lahti. Ükskord ma naersin ennast surnuks, sest tal oli mängutuju ja ta jooksis mööda tuba ringi, ning peatus et minuga mängida aga ta ei teadnud et ta taga on riidekapp ja ta oli selle poole seljaga siis ma ründasin teda oma käega ja ta tahtis ära joosta ning ta tegi sellise hüpe nagu 180 kraadi ja jooksis edasi, aga tema seljataga oli kapp ja ta jooksis täie kiirusega vastu kappi. Siis ta oli natuke uimane ja kõndis veidralt aga tal oli ikka veel mängutuju ja siis ta mängis minuga veel mingi pool tundi endal kõva peapõrutus.
Mul on lemmikloomaks koer, kelle nimi on King (Ing. keeles kuningas). Ta elab minu vanaema juures kuna meil on linnas koguaeg liiga kiire, et tema eest hoolitseda. Ta on krants, kelle võtsime varjupaigast. Ta on üsna väike (umbes põlveni). Ta on isane ning jookseb kohe ära, kui värav lahti jätta. Ta on VÄGA hea sõber mõlema naabri koeraga, kellest üks on isane ning veel väiksem, kui King ning teine on emane ning 2 korda suurem, kui King. Isast tõstetakse koguaeg üle aia, et nad Kinguga mängida saaksid.
Mul on lausa 2 lemmiklooma.
Koer kelle nimi on Ants(1,5 aastane kuldne retriiver), sai oma nime meie vanaisa järgi kes ammu aega tagasi lahkus siit.
Ja mul on ka kass Nestor(1,2 aastane,tõug pole teada), kes sai oma nime ühest multikast
ja mulle jäi see nimi väga meelde ja mõtlesin et oleks ju tore kui oleks kass kelle nimi on Nestor(ainulaadne :)).
Mul on 2 kassi praegu. Üks elab minuga Tartus ja teine elab mu vana-vanematega Peedul, kus ma käin peaaegu iga nädalavahetus. Tartu kassi nimi on Sass(9), kes on Oranž ja valge. Ma sain ta 5 aastaselt, kui me Tartusse kolisime. Ma isegi ei tea, kust ta nime sai. Tal on nina haigus, mis meenutab nohu ja tal on see juba 7 aastat olnud. Selle haiguse tõttu noriseb ta ja kõik, kes teda esimest korda näevad arvavad, et ta on kuri. Ma mäletan, kui ta kunagi arsti juurest tagasi tuli, olid tal esikäppadel sidemed ja ta kõndis jube naljakalt sirgete jalgadega ja astus kaarega jalgu oma ette pannes. Ma siiani naeran selle mälestuse peale. Sass pole kunagi sülekass olnud, aga viimasel ajal tükib ta kogu aeg sülle. Tiit, ehk Tiido, on mu maakass. Enne teda on meil mall veel 2 kassi olnud. Esimene(Kasper) elas minu sünnist kuni minu 8 aastaseks saamiseni. Järgmine kass(Tuhk-Nai) kadus alla aastaseks saamist ära ja praegune kass(Tiido) saime me 3 aastat tagasi sügisel. Ta tuli meie peretuttavatelt Setomaalt ja sellepärast hüüdnimi Tiido. Ta on must-valge ja suur sülekass. Temast on mul erk mälestus esimesest ööst, kui ta meie juures oli. Oli laupäev(14. september) ja ma ärkasin öösel kella 3 paiku üles ja läksin temaga elutuppa mängima, kuna kassipoeg oli loomulikult üleval ja tormas mööda tuba ringi. Ma armastan väga mõlemat kassi.
Mul on lemmikloom nimega Pärli. Oma nime sai ta tänu sellele, et mu pere arvab et koera nimes peaks olema R-täht. Mõtlesime talle kaua nime, kuid lõpuks suutsime selle välja mõelda. Inimesed alati arvavad, et ta nimi on Pärl ilma i-ta. Sellepärast ütlen ma alati:"Ta nimi on Pärli, i on lõpus!". Ta on saksalambakoera ja kolli segu. Ta on praegu 7-aastane ja endiselt VÄGA reibas. Temaga seoses on see lugu, et enne teda oli meil koer nimega Kolli, seega peaaegu terve pere kutsus teda alguses kogemata Kolliks. Mu koeraga põllul jalutamas käies tundub tihti, et rihm jalutab ise edasi, sest koer on põlluga lihtsalt sama värvi. Üks kõige eredamaid mälestusi: Oli varasügis, hommikul läksin välja, et Pärlile tere hommikust öelda, kuid ei leidnud teda kusagilt aiast...siis aga kuulsin kuskil niutsumist...ma mõtlesin, et tal on midagi juhtunud seega läksin hääle suunas. Meil on aias plaadihunnikud mille all on natuke ruumi(täpselt paras ühe keskmist kasvu koera jaoks kas pole). Vaatasin sinna alla ja nägin paremal pool Pärlit lamamas. Ma ei saanud aru miks ta küll seal all on ja niuksub, kuid siis..........(trummipõrin).........ma keerasin pilgu vasakule...(trummipõrin)........MA NÄGIN VASAKUL KUTSIKAID!!!!!! See on ilmselt üks mu elu suurhetki. Sama päeva ööl olin üleval kella 4-ni, sest viisime kutsikad tuppa ja ma vaatasin, et nad kõik saaksid süüa, sest nad ei näinud veel hästi(neid oli viis(4 musta ja 1 pruun). Järgmisel päeval pidin kooli minema ja läksin ka ja ma polnud üldse väsinud(mis siis, et olin 2.5 tundi maganud), sest ma olin nii erutatud ja rõõmus. Me panime neile nimed ka: Pruno(ta oli pruuni värvi), Emma(ta oli ainuke tüdruk), Varvu(ta varbad olid valged, muidu oli üleni must), Lippur(ta oli muidu mist aga käpad ja sabaots olid valged,sabaots oli uhkelt püsti nagu lipp),Pruunkäpp(oli üleni must, aga käpad olid pruunid). Kahjuks andsime kõik kutsikad ära oma tuttavatele, sest mu terve pere on nii aktiivne, et meil lihtsalt pole aega nendega tegeleda. Nüüd on nad juba suured koerad ja naudivad oma elu uute perede juures
Jah, mul on lemmikloom.Tema nimi on Triibu.Me saime ta ühelt meie tuttavalt ja mu ema andis talle nime Triibu,sest ta on selline oranžikas ja tal on tumedamad oranžid triibud peal.Tegelikult väga loogiline!Enne kui mu ema pakkus välja nime Triibu tahtsin panna mina tema nimeks Kiki,sest kui mu ema ütles, et me võtame endale kassi siis ma mõtlesin mis talle nimeks panna ja mulle hakkas see nimi Kiki meeldima.Kui me saime ta endale oli suvine aeg ja me olime maal vanaema juures. Ja esimene öö kui ta oli meie juures panime me ta pappkasti magama ja sel ööl ei saanud ma magada,sest mul oli koguaeg selline tunne et ta tuleb oma kastist välja ja läheb ära. Selle hirmu pärast ma vaatasin üsna tihti kas ta on ikka oma kastis ja igakord ta ka seal oli, aga ma nii kartsin.Lõpuks ma ei olin juba nii kaua üleval olnud, et mul sai kõrini ja viisin Triibu ema tuppa.Siis sain vähemalt pool ööd magada.
Temaga on veel igasuguseid asju juhtunud. Näiteks ta jäi ükskord püsti magama.See oli nii naljakas.
Mul on kaks lemmiklooma- Koer Sass ja merisiga Mirjam. Mirjam sai oma nime sellega, et kui me ta ostsima, mimg koju tõime, oli mu otsus kohe kindel, et tema nimeks saab mirjam, sest ta oli sellise mirjami näoga;) Koera Sassi nimeks pidi esialgu saama Jussike, ning lasteaias kuulutasingi ma seda nime juba kõigile, koju tulles ütles mu ema aga, et otsusts ümber ning tema nimeks saab hoopis Sass.
Jah, mul on lemmikloom. Ta nimi on Välk. Ta sai oma nime nii, et me mõtlesime talle emaga sobivaid nimesid ning mina mõtlesin, et ta on kiire ehk võiks olla Välk. Ta nimi varjupaigas oli Paste. Talle meeldib palju magada ja aknast linde vaadata. Vahepeal käib meie akna juures naabri kass ja siis mõlemad kõnnivad edasi-tagasi akna all ning teevad imlikke hääli. Välgu lemmik magamiskoht on minu padi ja tema korv. Ta teeb üpriski palju pahandust. Näiteks ta ei tohiks käia köögis kappidel, kuid ta on kogu aeg seal ja ootab, et keegi paneks kraani tööle, et ta saaks vett limpsida. Või siis ta ronib minu ahju otsa ja magab seal. Meil oli kunagi ka koer Freddi, kuid ma kartsin teda, sest ta oli hiigelsuur ja mina pisike. Siis on meil olnud ka palju kalu, ka praegu on, kuid ainult üks, sest teised surid ära.
Mul on lemmikloomaks kass. Tema nimi nimi on Artur, kuigi ta on naine. Kass Artur, muide seda magustoitu meeldib mulle väga süüa. Ma küsisin oma vanematelt, kas nad selle järgi nime panidki, aga nad ütlesid, et ei pannud. Mina olin siis ühe aastane ja ei mäleta midagi. Väikest Arturit saan ma nüüd vaadata vaid üksikute piltide pealt, mis siis tehti. Selle nimega on veel see, et alguses ei teatud, kas ta on poiss või tüdruk nii et pandi nimi Artur (hüüdnimega Artu). Aga kui tal pojad sündisid, pidime nime muutma. Enam ta teistele nimedele ei reageerinud ja nimi jäigi samaks.Tal on veel palju teisi hüüdnimesid, mille ma oma õdedega talle pannud oleme, aga neid kasutame me harva. Nagu nt Pätu-pänsu. See tuli sellest, et ta koguaeg pahandusi teeb (diivanite äärtel küüsi teritab ja vaheldumisi päevad otsa kõigi laste voodites magab, mis on tema üks põhilistest tegevustest).
Minu lemmikloomad on kass Kurru ja koer Brita. Kass sai oma nime selle järgi, et alguses ta nimi oli Furru, aga kuna ma oli pisike ja ei osanud ta nime hääldada ütlesin talle Kurru ja nüüd ta nimi ongi Kurru. Koer sai oma nime britakoogi järgi, sest see päev kui me ta võtsime toodi meile 3 britakooki ja siis otsustasime Brita kasuks. Kui me koera saime siis oli kindel reegel, et koera voodisse ei võta, aga mina ja mu õde ikka salaja võtsime ja nüüd magabki mu koer teki all ja pea padja peal.
Jah, mul on lemmikloomaks küülik, tema nimi on karvapall, ta armastab ristikheina lehti ja õisi ja ta pabuldab kohutavalt palju. Ta on oma nime saanud sellest, kui karvane ta on, suvel käisime temaga jalutamas (ta oli rihma otsas) ja kui me teda pärast puhastasime, sest Eesti suved on ju nii porised, olime kraanikausi juures üe poole tunni, sest ta pikkadest karvadest ei tulnud ristikulehed välja, ta oli muru sees mõnusalt aelenud ja karanud.
Minul ise ei ole, aga minu vanaemal on chihuahua, ta on tüdruk ja taon must ja valge,ning ta on 12 aastane. tema nimi on Mimmi ,ta oli alguses mu tädi koer, aga mu tädi elab Hispaanias ja kui ta tuli Eestisse siis siis ta ei saanud koera pilet et teda tagasi kaasa võtta ja siis ta jäigi mu vanaema hoole alla.Ma ei tea mis ta vana nimi oli kui tädi ta endale ostis ,aga tean seda et see algas A-tähega . Mu vanaemale ei meeldinud see nimi ,ning ta mõtles uut nime , ning mõtles välja nime Mimmi kuna , Mimi on prantsuse nimi ja ta tahtis natuke rohkem hellitava tooniga ja niimodi saigi tema nimeks Mimmi.
Mul on lemmikloom koer. Ta nimi on Rex. Nime on ta saanud selle järgi, et eelmise koera nimi oli Mäx. Kuna vanaemal oleks lihtsam teda kutsuda siis pidinka lihtsa nime välja mõtlema ja siis tuligi, et võiks ta nimeks Rex panna. Temaga on olnud palju naljakaid lugusi nt: kui me jalutama läksime siis kitsekari oli põllupeal umbes 15 kitse.Koer jooksin nende juurde ja nad hakkasid jooksma koer ei osanud midagi teha ja jäi neid lihtsalt vaatama kuidas ükshaaval kitsed tema eest läbi jooksid. Talle meeldib ka õhupalliga mängida. Ta hakkab õhupalli peale haukuma ja tahab seda kätte saada. Ta magab alati nii naljakalt. Kui ta käib õues ära läheb kohe tuppa tulles magama, ja ma alati teen nalja, et õueskäik oli nii väsitav.
Mul ei ole lemmikloomaks kass või koer, vaid on hobune, nime ma ei ole saanud talle panna, sest mul pole seda suurt, ilust looma kusagilt võtta, aga tulevikus ma tahan kindla peale ta saada, vahet pole, mida teised arvavad, peamine, et mina saan olla õnnelik.