Minu lemmikloom on kass nimega Minni. Nime sai ta suhteliselt spontaanselt, lihtsalt perega otsustasime, et ta on üpriski Minni nägu kass ja jäimegi teda nii kutsuma. Praeguseks on ta 7-aastane. Tegelikult on kõige toredam lugu sellest, kuidas me ta endale saime. Ema rääkis töö juures pidevalt, et oleks ikka majja (tol ajal elasime kortermajas) vaja kassi, kes püüaks kinni tüütud hiired. Töökaaslane jättis asja meelde ja tõi ühe kassipoja ühel päeval emale töö juurde, andis talle. Ema seda muidugi oodata ei osanud, ka meie mitte. Ema tuli tol päeval koju, ma olin just parasjagu arvutis, kui ta kassipoja mulle sülle pani. Ehmatasin, küsisin emalt, et mida see tähendab. Ema ütles: "Nüüd on meil kass."
Mul on kaks kuldset retriiverit, kelle nimed on Robi ja Ruudi. Ruudi saime varem ja mu õde hakkas teda Ruudiks kutsuma ning siis tema nimeks saige Ruudi. Robi saime hiljema ning mõtlesime perega, et nimi peaks olema lühike ja et koera oleks lihtne kutsuda, samas see peaks olema Ruudi nimega natuke sarnane ja siis panime talle nimeks Robi. Ruudi on oma kasvult väga suur ning ta käitub vahel nagu suur kass, kes tahab hästi palju tähelepanu. Robile tuleb vahel minu või kellegi teise juurde kui sa istud ja paneb oma pea jala või käe peale ja jäeb magama.
Mul on koer Leenu ja kass Tuti. Koera nimi tuli sellest, et mu parima sõbranna koera nimi oli ka Leenu ja kuna me tahtsime kaksikud olla (olime siis väiksed), siis ma tahtsin ka oma koera nimeks Leenu panna. Kassi nimi tuli veel varem. Käisin siis lasteaias ja see nimi tundus sellel ajal väga lahe ja armas.
Jah, mul on koer. Ma tahtsin väga väga kaua endale koera aga ma ei saanud, sest olin liiga pisike ja meil oli käsil kolimine. Koera jaoks nimi mul oli aga olemas kuigi koera ennast polnud. Lõpuks kui ma koera sain, teadsin kohe, mis ta nimi on- Cipollino. See tuli sellest raamatust ,,Sibulapoiss Cipollino seiklused", mis üks hetk oli mu ema lemmiklasteraamat. Lisaks Cipllinole panin koera veel viis nime, mille üle olin väga äga uhke. Minu koera täispikk nimi on Cipollino Cipo Cipu Sibul Pihle Nahkhiir. Nahkhiir sellepärast, et tema kõrvad oli kutsikana tema oeha kohta liiga suured ja kuna mu koer on süsimust, siis sobis Nahkhiir suurepäraselt.
Harmony ja Fiona olid selliste nimedega juba aretusest ostes.
Snapi sai nime snapchati järgi, rääkisin kodus et oota ma saadan selle snapi ära ja siis tegelen jms ning nii mul ema panigi jänesele nimeks Snapi.
Kodus on väike koer nimega Chessy. Minu teada pärineb ta nimi lihtsalt nimeraamatust. Paar aastat tagasi aga kadus ta paariks päevaks ära. Nimelt kardab ta väga ilutulestikke ja jalutuskäigu ajal jooksis ta minema kui neid lasti. õnneks kõik läks hästi ning Chessy leidis oma tee koju tagasi.
Mul on koer Leenu ja kass Anton. Koer oli mu suurim unistus väiksemana ja tema nimel pole mingit seost kellegi või millegagi. Mõtlesin selle nime lihtsalt ise välja. Kass oli mu õe suurim soov ja tema pani talle nimeks Anton. See idee tuli talle mulikate vaatamisest.
Mul on kodus küülik ja koer. Küüliku sain 10ndaks sünnipäevaks, sest ma nii väga tahtsin looma, aga vanemad olid alguses väga vastu. Nimeks sai tal Keku, sest need on kahe tädilapse nime esimesed kaks tähte üksteise otsas. Just nende nimed, sest neilgi oli küülik. Koer Error sai täna aastaseks. Olime pikalt mõelnud, et tahaks panna nime, mis ei ole Muki või Roxy, nagu hetkel väga populaarne on. Ent tuli välja, et selle koera passis seisis White Coastal Error. Esimesed 2 sõna on kenneli nimi ja Error on kombinatsioon vanemate nimetähtedest. Ning kuna see on väga unikaalne, siis jäigi see nimi, kuigi kasvataja ütles, et võime panna endale täiesti meelepärase nime, lihtsalt passi jääb Error.
Mul on taksikoer Rosin. Tema nime mõtles välja mu õde ja see tuli talle pähe keset ööd ning ta pani selle kohe kirja. Nii saigi taks nimeks Rosin - ta on pruun ja tal on šokolaadipruunid silmad. Hüüan teda vahel Rosin Šokolaadis.
Kass Ronja-ta ronis väiksena mööda kardinaid ja ronijast sai nimi Ronja.
Kass Hiiro-ta on halli värvi, ühe kõrva kaotas ta kakluses. Võrukeelsest nimetusest hiiro, mis tähendab halli värvi, tuligi nimi, mis on ühtlasi ka ingliskeelne hero, sest kass oli väga vapper, kui tal üks kõrV otsast tuli.
Kassipoeg Linnupoja-kutsusime kassi tiisupojaks, aga vanaema kutsus väikest õde linnupojaks, õde ühendas need ja hakkas kassi Linnupojaks kutsuma, sellest saigi tema nimi.
Kass Miisu, sest Miisu on tüüpiline kassinimi. Kass Dante, sest koju jõudes põgenes ta diicani all ja urises. Miisu on kaks korda põgenenud, ajavad vett ümber, söövad lilli. Hõõruvad hommikuti jala vastu, nurruvad, lasevad paitada.
Vanaisa juures on kass, kellele pandi nimekas Veiko. Eelmine kass oli mingil saladuslikul põhjusel Maunoks ristitud, seega ilmselt otsustasime sarnase nime panna. Traditsiooni jätkamise mõttes või nii. Veiko on võrdlemisi rumal loom. Ta on ilmselt ainuke kass, kes eriti ronida ei oska. Aga kui ta ka otsustab kuhugi ronida, siis valib ta alati kõige ohtlikuma paiga. Nt katuse. Ta võis olla ainult paar kuud vana, kui ta teise korruse aknast välja pudenes. Proovisin teda küll väljaspool akent asuvalt aknalaualt sülle võtta, ent ta hakkas siplema, ning kukkuski alla. Läbi ime polnud tal ühtegi füüsilist vigastust.
Mul on koer, kelle nimi on Sofi. Kahjuks ma ei tea, kust ta on saanud oma nime. Mäletan seda, kuidas väiksena, kui me ta võtsime, siis ta igatses ema järgi ja nuttis kodus kogu aeg. See oli väga kurb, aga õnneks sai see periood kiiresti läbi.
Kassi nimi on Patrick, lühidalt Pätu ning ta sai selle hüüdnime, sest ta on paharet/pätt. Koera nimi on Reedik, sest tal on punane kasukas. Minu eelmise kassi nimi oli Kassu, sest ma olin talle ise väga väiksena nime pannud (olin vist kolme aastane). Minu eelmise koera nimi oli Põmmu, sest ka talle olin ma väiksena nime pannud ning ju see kõlas ägedalt.