Minu lemmikloomaks on kass. Tema nimeks on lumi. Lumi just sellepärast et ta on üleni valge. Kahjuks on ta kurt, ning ta võib käituda natuke teistmoodi kui teised kassid.
Ma mäletan väga hästi seda korda kui ta esimest korda hiire kätte sai. Mu ema rääkis, et kass olevat toonud selle hiire nende voodi juurde ja hommikul ärgates ehmatas ta selle peale korralikult ära.
Minu lemmiklooma nimi on Dessa ning selle panime talle põhjusel, et peres kõigile väga meeldis see nimi.Ükskord läks minu ema koerga peretuttavale külla ning jalutas tema sinna, kui äkitselt koer end lahti tõmbas ning peatuva bussi peale jooksis.Enne, kui ema reageerida jõudis, pani buss uksed kinni ning hakkas sõitma. Suurest ehmatusest hoolimata jooksis minu ema järgmisesse bussipeatusesse, kust koer uhkelt bussist välja sammus. Tagantjärgi meenutades on tegemist ühe nalja looga, millel õnneks oli ka õnnelik lõpp.
Mul on koer Mona ja kass William.
Mu kassi nimi oli esimesed kaks päeva Robbie. See nimi tuli Robbie Williamsist, kes samal päeavl, kui me kassi võtsime Tallinnas esines. Peale kahte päevasaime aru, et see nimi ei sobi talle üldse ja panime talle nimeks hoopis Willy. Willyst arenes pikem versioon William.
Mu koer sai nime Eesti populaarseimate laste nimede hulgast.
Mul on kass nimega Mirri. Algul arvasime, et ta on tüdruk seega panime talle sellise nime suhteliselt suvaliselt. Hiljem tuli välja, et ta on poiss, kuid ei viitsinud enam nime ära vahetada.
Mul on lemmikloom - koer. Ta sai oma nime selle järgi, et kui me vanematega käisime teda toomas, sõitis Tere piimaauto mitukümmend kilomeetrit meie auto ees ning kui koer oli autos ja hakkasime tagasi sõitma, sõitis see sama piimaauto jälle meie auto ees. Sealt ka nimi Maiu (on üks laul, kus on, et Maiu on piimaauto).
Mul on koer ta on saanud nime pesakonnast kus ta sündis. Kõige enam meenub aeg ,kui ta oli noor ja suvel maal olles noore muru tärkamise ajal jooksis sealt üle, ega saanud aru miks teda keelatakse,sest madalalt vaadates oli ju muru roheline.
Võtsime perega viis aasatat tagasi varjupaigast kassi ja panime talle nimeks Armas. ta ei reageerinud sellele nimeli ja kuidagi sai temast ajaga hoopis Miisu. Ta ei reageeri ühelegi nimele, nii et viimasel ajal kutsume teda lihtsalt loomaks või kassiks. Isegi kui ta on juba oma 7-8 aastat vana meeldib talle kodus hirmsasti laamendada siiamaani. Kõige lahedamad vaatepildid on tema libeda põranda peal jooksmas.
Üldiselt pole ma eriline loomasõber, kuid jah, mul on kaks kassi, kelle nimedeks on Filemon ja Ramona. Nad on õde ja vend. Tuleb meelde lugu, kui läksime kasse esimest korda registreerima ning oli meie kord registatuuri minna ja kõlas mingisugune hüüe:"Filemon oma Mihkliga palun"..
Niblik on mu kass. Paljud arvavad, et see on tulnud sõnapaarist nilbe liblikas, aga tegelikult mitte. Selle pani mu õde ilma suurema eelloota või mõtteta. Niblikut nägin esimest korda kui mõni aasta tagasi tuli esimeselt Tartu Popkooripeolt. Koju jõudes nägin 4 kassipoega, kes olid tuttava maalt ära päästetud. Mina suure kassifännina sattusin vaimustusse. Isa ei olnud mul kunagi lubanud kassi koju võtta. Järgmisel päeval pidime minema teid tutu juurde soovijatele andma. Mõned kassid said ära antud, kuid Nibliku ei tahtnud ma ära anda. Õemees ütles naljaga, et kui sa ei taha, siis ütle iga kord kui keegi tuleb, et see on kass kinni pandud. Ja mina mõtlesin, et see on väga hea plaan ning ei saanud aru et see nali on. Igatahes nii ma tegingi. Seega koju sõites oli meil üks kass alles- minu kaisus. Noh, ja kui mul see kass juba nimoodi oli ei suutnud u pere mulle ei öelda.
Teise kassi nimi on Puravik ja tema vahetasime koera vastu. Tuttav võttis uue mehe, kellel oli kassiallergia ing meil oli koer, kuna mu vend oli laevakaitsjaks läinud ning meil kellelgi ei olnud väga aega selle koeraga tegeleda. Niisiis vahetasimegi kassid koera vastu. (Hiljem saime selle koera ka tagasi, kui tuttav oma uuest mehest lahku läks, aga kasse me tagasi ei andnud). Teine kass Miška ei ole koduteed koju tagasi leidnud mõni aasta.
Mul on olnud kokku kolm looma, kaks kassi ja koer. Koer kahjuks suri juba, siis kui ma olin väike. Tema nimi oli Morris, aga kutsusime Piibuks. Nime saamise lugu ei oska öelda kahjuks.
Aga praegu on mul kaks kassi, nende nimed on Kitten ja Luna. Nad on lõhkunud päris palju lillepotte ja igast muud vidinaid, aga üldiselt on nad väga armasad ja sõbralikud sõbrannad mulle.
Koer Robi - saime ta kui ta oli juba kuuene seega me (minu pere) nime saamis lugu ei tea
Kass Olly/Ollie - sai oma nime lumelaua/rula triki järgi (lumelauatamine on peres populaarne)
Hobune Armanda - samuti saime ta kui ta oli juba kuue aastane ja sellepärast me tema nimesaamis lugu ei tea.
Küülikud Yuki, Choco ja Coco - nimed neile pani meie pere väike Jaapanist pärit poiss, kes küülikute saamise ajal meil oma emaga külas oli. Yuki, sest ta on valge (jaapani keeles peaks valget tähendama) ja Choco ja coco - nemad on pruunid (inglise keelest ja kakaost9
Mul on kass nimega Eedu, tegelikult on ta nimi Edward, aga kui me ta varjupaigast võtsime, siis otsustasime, et paneme talle hüüdnimeks Eedu, sest mu venna nimi on ka Edward. Lisaks on mul koer Bari, see on hästi ebatavaline nimi ja täpselt ma ei oskagi öelda, kuidas me selle nime peale tulime, aga meile see nimi meeldib. Mingeid kindlaid lugusid ma ei oska nende kohta rääkida, aga koer ja kass on meil täielikud vastandid, kass on väga laisk ja magab kogu aeg, koer tahab kogu aeg mängida ja hüppab ja jookseb ringi, meie koer on väga suur-ta kaalub 80 kg ja kuna ma elan maakohas, siis hoiame koera väljas, kus ta saab vabalt joosta kogu aeg.
Mull on halli-,oranži-ja valgekirju, paks, pikkakarvaline ja meeletul armas kass Tuust. Oma nime sai ta oma saba järgi mis meenutab suurt ja kohevat tolmutuusti. Oma nime on ta tagantjärele ära teeninud ka sellega, et igal pool, kus ta magab jätab ta maha hulgaliselt valgeid ja halle karvatuuste.