Mul, õigemini meil, on kaks koera. Donna ja Kuti. Kass oli ka, aga ta kadus ära. Kuti sai oma nime meie vana koera järgi. Ta on selline pisike valge, laisk kutsu. Donna oli meie vanaisa-vanaema koer, aga ta hakkas neid segama ja nad tõid ta meile. Donna on ka saanud oma nime ühe teise koera järgi, kes oli ka Donna. Ta on vana, aga hästi aktiivne. Talle meeldib palliga mängida ja joosta. Donnale meeldib kasse taga ajada. Ükskord ajas ta ühe kassipoja puu vahele, aga selle asemel et kiisu peale uriseda lakkus ta kassi. Kutile meeldivad hirmsasti pehmed asjad, kui ta saaks, siis magaks ta ainult sulgpatjade vahel. Peaaegu kõik tema mänguasjad on tema poolt lõhki rebitud.