Mul on kass nimega Emil. Nime pani talle ema. Ükskord ronis ta laua peale ja toppis saba küünlasse. Tuba oli kenasti küünlahaisu täis ja tal oli saba kõrbenud.
Minu lemmikloom on koer, tema nimi on Jürgen ja isa pani talle nime. Minu koer on ka viisakas: ta annab käppa igaühele ja tervitab, aga kõige rohkem ta kaitseb mind.
Jah, mul on lemmikloom, aga ta elab minu vanaema juures. Ta on koer, nimi on Tommy. Temaga seoses lugusi on väga palju, aga kõikidega on nii, et ma väga ei mäleta neid.
Minul on oma lemmikloom ja ta nimi oli tal juba olemas, kui ta koju tõime. Meie seda ei mõelnud. Väiksena ta näris kõike ja üks hommik oli ta telefonijuhtme läbi närinud.
Mul on lemmikloomaks koer, nime sai ta ühe raamatutegelase järgi. Lugu: Mul oli pikka aega kodus ka kodurott. Koer alguses ei kartnud üldse teda. Kui aga läksime perega Tartusse vanaema juurde. Tee peal lasin roti puurist välja, ka koer oli niisama. Äkki aga koer hüppas ja haugatas. Rott oli teda käpast hammustanud. Peale seda kardab koer rotte ja hiiri.
Mul on kodus lemmikloom, kass. Tema nimi on Viki, ma sain selle ühe poisi koera nime järgi umbes kümme aastat tagasi, kui ma kassiga mängisin. Ükskord kadus kass mul mitmeks päevaks ära - päris mure oli tema pärast kohe. Lõpuks tuli kassi vana perenaine, kass kaenlas, meile ning ütles, et kass kohe ei tahtnud sealt ära minna. Peale seda pole ta enam ära jooksnud.
Mul oli rott nimega Suusy. Nüüdseks on ta surnud. Ta elas nelja aastaseks. Mäletan, et ükskord, kui ta õue viisin jätsin meelega kõik korteri ja välisuksed lahti. Teadsin, et talle õues eriti ei meeldi ja panin ta maha. Niipea, kui ta oli maas jooksis ta maja tagant maja ette, siis trepikotta, trepist üles uksest sisse, meie korterisse. Oli näha, et ta on tark rott, kui oskas maja tagant tulla just sellesse meie õigesse korterisse.