Kunagi pidasin kolme kuldkala. Nad elasid 1,5 aastat. Sisemine lein/teised pereliikmed ei ole lasknud uusi võtta. Toredad juhtumised: üritasin näha magavat kala. Ei õnnestunud.
Mina pean kassi ja koera, kuid ei nimetaks seda hobiks. Koera ja kassiga tegelen nii nagu iga tavaline inimene tegeleb. Kassiga teen igasugu trikke. Ta ei ole selline igapäevane vastu jalutav kass, vaid kõigist erinev! Toredaid juhtumeid on liiga palju.
Minu hobid on tennise mängimine, pärlite kogumine ja kodus on mul koer ja kass, päevikut pean ka. Ükskord, kui me kauaks kodust ära läksime ja meie kass Täpi üksi oli, läks ta kodust ära. Kui me koju tagasi tulime, ta koju ei tulnud. Panime juba Täpi pildiga kuulutused üles ja siis tuli Täpi koju. Arvasime, et ta luges kuulutusi ja sai aru, et me oleme kodus.
Koera ja kassi kasvatamine. Kassi ma tegelikult eriti ei kasvata, ta on isepäine. Koera treenin ma näituste jaoks. Koeraga olla on alati omamoodi naljakas, sest ta on põmmpea.
Ma pean kassi ja käin muusikakoolis (kooris, solfedzos ja kannelt õppimas). Kunagi õppisin ka muusikaajalugu. Muusikaajaloo õpetaja silmamunad hämmastasid meid iga tund, sest tundus, nagu pöörleksid need ta silmakoobastes täiesti vabalt. Kassiga on vahel palju tüli, aga igatahes vähem kui oleks koeraga. Ta käib tihti akna kaudu väljas ja ükskord viskasin ma ta kogemata vett täis patta akna all.
Üks minu hobidest on loomad. Kodus on mul kaks koera ja kass, kellega on lõbus aega veeta. Eriti uhke tunne on näiteks pärast seda, kui olen suutnud koerale mõne uue triki selgeks õpetada.
Mul hobisi ei ole praegu, aga ennem oli mul kaks papagoid ja üks kass. Ma käisin ka iluuisutamas ning ratsutamas kaks aastat ja ujumas kolm aastat. Ükskord kui käisin ratsutamas, siis järsku hakkas hobune perutama ja hakkasin siis teda rahustama ja sel hetkel ma lendasin hobuse seljast peaga vastu lamedat kivi.