Tuletegemine

Jaanilaupäeva õhtu tehakse jaanituld ehk jaanikut … Räägime, mis see jaanituli tähentab … Siin tehakse jaanituld selle mälestuseks … Jaanipäeva laupa õhtu raiut kadagad või muud puid … Jaanituld tehte sellepärast … Jaaniüüse kaetas kõigi pooli, koh tetäs jaanituld … Jaanituld tetti selle, õt sis tohi-is nõia tulla kar´ä mano ... Pidi tegema jaanituld, siis on omal ja loomadel hea õnn Jaanituld pidanud siis alati tegema … Siin ol´l niisääne kunts … Jaanipääv: üks ilu ning õnne pääv … Peapõhjus, miks tõrvatünn jaaniõhtul ridva või posti otsa … Mõni arvab, et niikaugele kui jaanitule kuma paistab ... Jaanituld tetti ka viil selle, õt sis kasus hüä vili ja hüä lina’ Harilikuks kombeks jaanilaupäeva õhtul on jaanitule … Jaanilaupa oli peamine jaanitule tegemine … Tulesid põletatakse Palmses praegusel ajal veel jaanipäeval … Jaanilaube tehti jaanituli … Jaanituld tehti kõrgemal kohal … Jaanipäeva õhtul tehtakse küla ligidal ... Haanis Jaanimägesid palju … Jaanituld tehti mitme küla peale ühiselt … Siin tehti tuld mäel – maantee ligidal Kõnnu talu tee ääres on Kuustemägi … Meil oli linnamäel, see oli suurem tuli … Tuli tehti kõrgempe koha pääle … Lätsiva noorõmba koheki kokku … Jaagu-Mihkli talu mäeveeru all … Jaanipäeva laupa ööse vasta jaanipäeva lähevad küla noored … Selle küla jaanituli oli siin Kulli talu põllul … Tuli tehti harilikult külakiige ligidale Tend tehti maa pääl, tend tehti puu otsa … Jaanipä lauba õhto põletadi tuld välla peal ja lasti püssi Mõned kuntslikud mehed teevad peäletuule põllu ääre tuld … Õhtul enne jaanipäeva tehti tuli … Üle mitme talu oli üks tuli … Jaanipääva laupa õhta tihjakse jaanituld … Jaanilaupäiva õhtul minti kõrtsi … Jaanipäe oli suur tuli Pidula körtsi juures … Kõrtsimees lasi oma kulul selle tule teha … Tule ümber pisteti maasse noored kased ringikujuliselt ... Jaanituld tehti meil kesa peal … Siis tehti veel latrid: sinised ja punased … Jaanituli tehti kõrgele üles … Nõos korjati vahel aegsasti enne jaanipäeva kuusikust vaiku … Enne korjati haku ja puid … Tulepuud toodi üksikhärjaga ... Juba jaanilaupäeva õhtupoolikul … Alajõel on Järvemägi – seal tehakse jaanituld … Jaanilaupäeva õhtul saavad noortest inimestest … Intsikurmas panti pada korgehe üles … Hagu oli mitu koormat kokku toodud … Põletusmaterjali eest hoolitsesid selle talu töötajad … Jaanituld tehti maha ja puu otsa … Tulõga võõdas vasta jüripäiva … Mida pikema ridva otsas tuli, seda pikem kasvab viljakõrs Kardeti, et kui tõrvatünn ridva otsast liiga vara maha kukub … Jaanipäeva eelõhtul, see oli 23. juunil, tehti jaanituld … Pandakse ridva otsa midagi … Jaanituleks pandi vana suur ratas lati otsa püsti ... Jaanipäiv mindäs Miiksih ... Käisima tuld tegemas … Pandi vana tünn üles teiba otsa … Pannakse tõrvapang kõrge ridva otsa … Poisikesed korjasid jo nädalapäävad tõrva ja tohtu … Mäletan, suure raudpaja sees kõrge posti otsas põles … Vana tünn pandi kõrge posti otsa … Jaanituli peeti pika palgi otsas … Meitel oli Paatsalus Mandul jaanitule jaos torn tehtud ... Külä noored ja karjalatsed tulliva kokku … Tõrvatonni alla pannasse kadagaid … Harilikult aetakse ridva otsa tünn … Jaanipäeva õhtul tehti jaanituld … Jaanipäeval koguti katagad ümber puu kokku … Vanasti oli igas külas oma leedutorn … Leedutorn tehti juanilaupa õhta … Igas külas oli oma toern … Jaanipäva laupäva hommiko järge lähtvad külakonnast … Hago veeti hunnikude … Jaanilaupäeva öösel tehakse Kihnus külade kaupa … Jaanipäeva lauba poisid aasid vana prakkiläinud vene püsti … Selleks oli varem mahakantud vana tõrvatud kaluripaat … Peipsi ääres Kalma külas vahest põletatakse mõni vana vene ... Vanasti võeti jaaniõhtul vanu paate …