MASKEERIMINE JA ROLLIMÄNG

Jõulus käis hani, nääris sokk, kolmekuningapäevaks karu … Jõuluani tuli jõululaupa õhta sauna … Jõululaupa öhtu mindi sauna … „Jõuluhane“ antakse saunas … Jõululauba ja näärilauba õhtu keidi „anisid andmas“ … Jõululauba kui vihtlemast tehti … Keegi tegi end aneks … Jõululaupäeva õhtul saunas olles … Siis oli veel kombeks tuttav „jöuluhani“ … Ka oli jõuluhani: üks kasukakäis oli kaelaks … Jõululaupäeva õhtul käisid sauna juures aned … Jõuluhani tähendas vitsakimpu … Saunas anti teisele vihaga plaks vastu selga ... Jõulu aeg käisid aned … Aneks käiakse sammamoodi … Võeti kasukas, tõmmati see pahupidi … Jõuluhaneks käidi jälle … Tehti isegi jõuluhani valmis … Jõulus tehti kurge ... Jõululaupa õhta tehti ka kurge … Jõulu ajal oli kurg … Jõulumängudeks tehti jõulukurge … Oli võetud punane puukepike nokaks ja punased sukad … Ühel mehel kaks pahupidi kasukat seljas … Karule pandi karvasest kasukast … Jõululaupa õhta tuadi õled sisse … Karu – kurgede ja sokkude kõrval, kuid harvemini … Ühel poisil on kasuk … Karu oli käpakil maas … Jõululaupäeva õhtul keisid küla noored mehed … Mu naabres oli poiss … Jõululauba kell 12 akkas pääle see nali … Jõuluõhtul tehakse jõulupukka … Jõulupukka tehti. Kaks pahempidi kasukat pandi … Jõulusokk tehti: puust oli pee; silmaaugud ning suu … Jõulusokud käisid. Inime pani ennast neljakäpakile … Jõulu esimese püha omiku käisid jõulusokud … Mängiti jõulupühist kuni veeristimiseni ... Mees käpuli, pahupidi kasukas seljas ... Mängijale seotakse õlekorv istmiku pääle … Loomadest tehakse hobust … Jõulu tehti tonti, kurge ja pukki … Jõulu noored inimesed panid pahupidi kasuka selga … Jõulutönk – käidi ümmer … Jõulutönk – na jõrmus oli – punase kurguga … Tönk, tönki tehti. Suurõd sarvõd piäs … Ollid jõulutöngid. Nendel olli oma laul ka … Jõulude ajal tehti veel tönki … Jõululutsud olle kaa … Kodukäijat on mängitud vanasti jõululauba õhtul … Jõulu ajal mängiti ka veel kuuljat-kaaljat … Vanadest jõuluaja mängudest olgu nimetatud …