Pärast lihavõte 1. reede nimetatakse „raadovits“ …

„Eesti rahvakalender“

Pärast lihavõte 1. reede nimetatakse „raadovits“ …

Pärast lihavõte 1. reede nimet[atakse] „raadovits“, mälestatakse surnuid, samuti oktoobris – „miitrask“. Hauad on kaetud valge linaga, söögid pääl: liha, või, sai, mesi, sõer ja kutja. Vahest on rohkem toitu, vahest on mõnel ainult üks keedetud muna, sööb haual ja jätab koored hauale maha. Papp peab „pominanie“, mille eest tasutakse siis rubla ja rohkem ka – kuidas võimalik on. Hiljem, kui papp esimesena kutjat on maitsenud, algab haudadel üldine söömine. Mõnel on kirikust pühitsetud leib kaasas, mille eest ta 3 rbl. oli maksnud. Juuakse viina „köpsiga“, mõni kallab ka hauale, vahest oli õlu kaasas.

Vetoreede; raadovits.
Surnuid mälestati ning haudadel söödi ka teistel pühadepäevadel.
* pominanie (vn. поминанье) – mälestuskõne; kutjat (vn. кутья) – kutjaad, valmistati magustatud riisist või saiast; köpsiga – topsikuga

Setu

O. Jõgever

1953

RKM II 44, 247 (89) < Setumaa – O. Jõgever (1953)

Lihavõtted

LIHAVÕTTE JÄRELPÜHAD

151

2447