Pel´sikeisil om annõpäiv väega kõva praasnik …

„Eesti rahvakalender“

Pel´sikeisil om annõpäiv väega kõva praasnik …

Pel´sikeisil om annõpäiv väega kõva praasnik. Näil om Annõ tsässon, om tsässonah kerigukõrd. Me kah iks käve Annõmäele, jaanipäävä jal Miiksehe Jaanimäele. Paar noorikõt küläst lät´s, sõs tõõsõ’ an´ni kah uma’ villa, kiä esi’ es taha minnä’. Kor´ju noid villu häs´te pal´lo. Sääl on üt´s lapik kivikene Pel´si Siido aianulgah. Kiä lät´s, iks tugõsi uma korvikõsõ kivi pääle, et pühä Annakõnõ, armasta meid ja halõsta meid! Sõs lät´si tsässonahe, pan´ni villa’ maahha, piimalivva maahha, kün´dle piimä sis´se palama. Papp pöhen´d ar’, võt´t poolõ hin´däle. Perä tul´li väl´lä ja an´ni vaesilõ. Papil ol´l jo sääl nukah villakor´v, piimätõrdu, lihatõrdu. Lihha ka viidi. Pel´si küläh muidogi praasnikas tapõti, a siih kah, kinkõl mään'e elläi haigõ ol´l, sõs pallõl Annõ pääle, tapp ar' ja vei pää’-jala’, toet kivi pääle, an´d nuu’ kah sandõlõ. Paremba palakõsõ pan´d iks papi kor´vi.
Rohkõp santõ kah kohki es näe’ ku Pelsih Annõmäel, Miiksi Jaanimäel ja lujapäävä Pan'gavitsah.

Pühitsemine, ohverdamine.
Tuntud Setumaal.
Lujapäeval toodi Setu alal annetusi Pankjavitsa kiriku juurde (vt. lujapäev).
* käve – käisime; jal – jälle; siih – siis, sel puhul; kinkõl – kellelgi; mään´e – milline; kohki – kusagil

Vastseliina

E. Kirss

1940

ERA II 286, 50/1 (47) < Vastseliina khk – E. Kirss (1940)

Annepäev

PÜHITSEMINE, OHVERDAMINE

7

4701