Aigpühhi vai praasnikapühhi koh kui kutstas …

„Eesti rahvakalender“

Aigpühhi vai praasnikapühhi koh kui kutstas …

Aigpühhi vai praasnikapühhi koh kui kutstas, peetäs üle Petserimaa. Vanast aost om jo võõdõt rahval pita, kia kuna om võtnu oma nulgaga. Pühi peetäs kol päivä, a muijal, koh olõ-i praasnik, peetäs õnnõ üts päiv, edimäne päiv. Praasnika peetäs aestagah üts vuur. Õgah taloh omma’ ollõ’ ja viina’. Sis kutsutasõ kõik sugulasõ kostma. Edimätse pühi õdakuspoolõ tulõva sugulasõ ja tagasi läävä perämätse pühi, kolmadal pääväl. [---] Umadsõ joova viina ja olt. Ku paras tuur om jo seeh, sis nakkasõ laulma; kitvä’ lauluga peremiist ja pernaist, õt kos’tma kutsi’. [---] Ku kotoh om jo külält laulõt ja karat, sis kogunõsõ mitmõ talo umadsõ ütte ja nakasõ üteh kul’atama ja nal’atama. Munõvaehtõ tegevä umadsõ ilost, kua tege papist, kua tääkanast, muni naane tegi hindä tsurast, poiss jäl naasest vai kia minkõst tege nigu tõõsõ ar tunnõ-i, sis läävä kõõ kambaga küllä pite kul’atama, laulva ja kargasõ nigu tõisil olõsi, midä kaia. Noorõbal rahval säänest muudu ei olõ, nuu niisama kogonõsõ ütte kokko uma küläga vai jäl kõik ümbertsõõri külist ka kohe suurõbahe küllä, sääl siis mängitas pilli ja tandsitas. Ütel pääväl üteh külah, tõõsõl pääväl tõõsõh külah. Kavvõlistõ praasnika-küllä mindäs hobõstõga, kul’atadas kõrd aigu ar, ni tuldas tagasi umma küllä. [---] Pidävä praasnika. [---] Nahtsõ, Nastasei [ajal] Vorobi, Vaartsi, Matsurdõ, Vamustõ, Helbi [küla].

Kooskäimised, külaskäigud.
* koh kui kutstas – nagu kutsutakse; om võõdõt – on võetud; nulgaga – kolkaga, kandiga; kol – kolm; olõ-i – ei ole; õnnõ – vaid; aestagah – aastas; vuur – kord; kos’tma – kostile, külla; umadsõ – omaksed; kul’atama (vn. гулять) – pidutsema; munõvaehtõ – mõnikord; kua – kes; papist – papiks; tääkanast – diakoniks; nigu ar tunnõ-i – et ära ei tunne; olõsi – oleks; kohe – kuhugi; kavvõlistõ – kaugesse

Setu

M. Ilvik

1940

ERA II 296, 110/3 (7) < Setumaa – M. Ilvik (1940)

Nahtsipäev

NIMETUS, TÄHENDUS

4

5664