Teine ilm
Vadjalaste surmajärgsed ettekujutused rajanevad ennekõike apokrüüfse ja eelkristliku traditsiooni kombineerimisel. Nii elavad kõrvu kristliku õpetuse seisukohtadega paradiisist, põrgust ja viimasest kohtupäevast ka jäänused eelkristlikust ti-st kui paralleelmaailmast, kus elu pärast maist surma üpris sarnaselt jätkub. Ehkki ti pole säilinud eriti süsteemsena, näib, et mingil tasandil on rahvalik teadvus soovinud vältida kristlikku dualismi küsimuses, mis pärast surma saab, mis ilmneb selles, et kõneldes hinge surmajärgsest staatusest, armastatakse see lokaliseerida just ti-sse kui kõlalt neutraalsemasse. Samas on ti võinud tähendada seda potentsiaalset, mis kristlikust aspektist pärast surma ees võib oodata: paradiisi või põrgut.
Uskumine maise elu samalaadsesse jätkumisesse sealpoolsuses ilmneb eriti matusekombestikust. Nii on levinud olnud ametlikule õigeusu doktriinile võõras esemete (näit pudeli viina) kaasapanek kadunukesele. Lausa iseenesestmõistetavaks on peetud vaskraha viskamist hauda, et lahkunu omale ti-s parema koha saaks lunastada. Kujutelma siinse elu jätkumisest sealpoolsuses annab edasi ka tõlgendus, et kui talus pärast peremehe või -naise surma hobune või lehm surnud, võtnud lahkunu oma jao ti-sse ära. Üldiselt pandi surnule mattes juba ennetavalt kanamuna kaenla alla, millega ta "oma osa" sümboolselt kätte sai. Surnu riidedki on võidud matta pärast matuseid eraldi kodus. Kõnekas on ka teade, mille järgi vihamehed surivoodil teineteisele kõik andeks andnud, et siis ti-s mitte tülitseda.
Emal, kel lapsed surnud, ei ole sobinud enne päädrat (29. juuni / 12. juuli) maasikaid süüa, sest siis neid ti-s ta lastele neid ei antavat. Esimese maasika pidi panema kivile, siis saab laps selle sealpool omale. Sarnaselt on usutud ka kalmistul mälestades surnut ühisest söömingust osa saavat, ehkki samas on teatud, et hauale jäetud toidu söövad peamiselt linnud või loomad ära. Niisuguste tõlgenduste järgi, mis ei vasta kuigivõrd kristlikule kaanonile, on elu ti-s lihtsalt maise jätk ilma eriliste erinevusteta.
MA
|