Mul on väike musta värvi ja karvane koer (krants). Tema nimi on Bimbo ja see nimi tuli Karlssoni raamatust. (Väikevennal oli koer Bimbo.) Bimbole meeldib magada selili, jalad taevapoole ja ükspäev ta magas venna voodis ja kukkus sealt alla. Pärast istus tükk aega tohmi näoga voodi ääre all, aga neid lugusid on suht palju.
Mul on merisiga, nime sai ta minu eelmise merisea järgi, kellele pani häälitsuste järgi nime Ruigu-Viiks. Veel on mul koer Lontu, temale pani nime ema ja kass Kiti-Kati, kelle nime saamist ma ei mäleta. Selle kassi võtsime me enda juurde pärast kolimist, ta oli hulkuv.
Kodus on meil kolm kassi ja koer. Esimene kass on Kiki, ma ei teagi, kust see nimi võeti, aga mu õde pani selle talle. Teine kass on Piksu, aga me hüüame teda Pussuks. Selle nime mõtlesin välja mina. Kolmas kass on Põnn, aga me kutsume teda Pannuks. Veel on koer Rex. Nimi tuli tal sugulastelt. Kui ta veel kutsikana vanaema juures oli, pani tädipoeg talle nimeks Rex. Hiljem otsustasime perega ta endale võtta, aga nime jätsime alles. Kiki, Pannu ja Pussu on meil juba ammu enne Rex’i olnud. Kiki ja Pussu on vennad, nad sündisid Emadepäeval, Põnn’i tõime aga küla lähedalt laudast. Kiki’ga on juba igasuguseid asju teinud. Väiksena ronis ta suure kuuse otsa, ega tulnud enam alla, vaid näugus. Ma kartsin tema pärast, sest oli suur tuul ja kuusk õõtsus. Aga lõpuks saime ta alla. Lisaks kukkus ta veel kaevu, aga ema tõmbas ta ämbriga ülesse. Pussu’t ma eriti enam ei näe, ta on rohkem selline külakass, kes kõnnib omapäi. Põnn on meil eriti tore loom. Kui kassidele pannakse kaussi midagi süüa, jääb tema lihtsalt kõrvalt vaatama ning oma korda ootama. Umbes minuti pärast on tema ikka seal kõrval. Kui teda vaadata, võib märgata, et ta magab! See on tõsi, ta lihtsalt istub püsti tagumiku peal, omal silmad kinni ja kõigub seal. Kui suuremat kära teha, ärkab ta üles, aga kui ikka sööma ei saa, jääb ta jälle magama. Vahest magab ta ka nõnda, et lamab maas, nina lömmis. Tal on see nina otse vastu maad surutud. Vahel ma mõtlen, kuidas ta küll hingata saab, omal nina täitsa lömmis! Rex on ka hea mees ikka! kord ma tulin koolist koju ja proovisin telefoniga filmida, kuidas koer mulle vastu tuleb. Võtsingi telefoni, hakkasin filmima ja kutsusin koera. Varsti tuligi koer mulle vastu, kihutades nagu tuul. Koer jõudis mulle ainult lähemale ja lähemale. Ma mõtlesin, et lõpus võtab ta hoo maha, aga ta jooksis mulle otse otsa. Ma kukkusin pikali, aga midagi jäi ka lindile!
Lemmikloom on mul küll. Ta nimi on Uudu. Talle meeldib kogu aeg mängida ja ringi joosta. Peaks vist mainima, et ta on kass. Siiami tõugu, toakass. Hästi armas. Nime pani talle minu ema. Temaga on kõiki asju juhtunud.
Mul on lemmikloom koer. Me saime omale koera kuskilt Pärnust. Ma ei tea, kuidas ta sai oma nime, sest kui me ta saime, siis tal oli juba nimi ära pandud ja nime muuta ka ei saanud, sest tal oli pass, kus tal oli nimi juba sees. Ta nimi on Raki. Hetkel ei ole mul koerast ühtegi lugu, sest me alles saime koera endale.
Mul on kodus üks väike must koer, kelle nimi on Muki. Mina panin talle selle nime. Seda sellepärast, et kui me ta omale saime, siis ma lihtsalt teisi koeranimesid ei teadnud. Mul oli ka merisiga. Praeguseks on ta küll surnud, kuid ka temale panin mina nime. Ma panin talle nimeks Nunnu, sest ta oli minu arvates teistest perekonna merisigadest armsam ja nunnum. Ma mäletan seda, kuidas mulle ja mu väiksemale vennale meeldis kunagi ammu Nunnule raamatutest labürinte ehitada. Me panime labürindi sisse kurgitükikesi, mida Nunnu väga armastas ning tavaliselt laisk merisiga tegi kõik meie väljamõeldud labürindid läbi.
Minul on lemmikloomad koer ja kass. Koera me saime alles, sest teine suri ära. Tema nimi on Roy ja kassi nimi on Triibu. Ma mäletan, kui ma üks kord hilja koju tulin ja tuppa läksin, siis oli kass kapi peal. Ma ei näinud teda ja kogemata läksin kapile vastu ja kass kukkus mulle selga. Ma ehmusin kohutavalt. Koera nime me võtsime ühest vilmist. Ja kassi sellepärast, et tal on natuke triipe peal.
On koguni kolm tükki. Üks on Muffin, tema nimega seoses nagu midagi erilist pole. Siis on Mulineks, tema sai oma nime Muffini ja Makrofleksi järgi. Makrofleks oli koer, kelle koju tõime ja kuna ta saba oli makrofleksiga koos, siis sealt nimi. Kolmas ja viimane on Rottkoer. Selline roti moodi koer, väike ja lahe. Kindlaid lugusid pole, kuid nagu koerapojad ikka olid nad väikestena armsad.
Jah, isegi kolm lemmiklooma. Ja kõik on koerad. Kõige noorem on Muusa, temale pandi juba varem nimi, kui meie ta endale saime, järgmine on Tont, temaga on sama lugu (tema on kõige vanem) ja Cecar. Temale tema endine omanik soovis, et pandaks mingi kuninglik nimi.
Mul on kodus koer, ta sai nime enda venna järgi, kelle nimi oli ka Rocky. Kui ta oli väike oli ta armas ja ma tegin tast pilti, aga mul ei ole neid kuhugi panna.
Lemmikloom? No kodus on mul koer nimega Neemo. Nime sai ta juba enne, kui me ta saime. Neemo on tal nimeks, kuna sõna ’nemo’ tähendas midagi, kuid kahjuks olen selle ära unustanud.
Minul on lemmikloom. Ta on pärsia kass. Tema hüüdnimeks on Lotte, aga pärisnimeks Charlotte. See nimi tuleb ilmselt raamatu "Charlotte koob võrku" järgi. Ta on toakass ning ühel päeval, paar aastat tagasi, viisime ta rihma otsas jalutama. Tal õnnestus põgeneda ning siis muutus ta lausa metsikuks. Lotte hakkas mööda puid jooksma nagu orav ning lõpuks jooksis ta metsa. Õnneks ilmus ta hiljem, kui tal kõht tühjaks läks, koju tagasi.
Minu lemmikloom on kass. Ta sai endale nimeks Mustu, kuna ta on tumedakarvaline. Ta on hästi lahe kass, sest kui ta läheb krutskeid täis, siis ta hakkab jooksma mööda tuba ja kutsub mängima.
Minul ei ole lemmiklooma, sest mulle meeldivad kõik loomad, v.a hiired ja rotid (neil on nii rõvedad sabad). Ma olen loomasõber ja nad on kõik nii armsad. Kodus on mul ka loomad (palju loomi), ma elan maal. Meil on kodus 9 kassi, 2 koera, 2 lehma, kanad, sead. Nendest loomadest on mul toas üks koer Betsy. Nime mõtlesime me ise välja. Kõikidel meie loomadel on nimed, v.a. kanadel ja sigadel. Meil on ka 40 lammast ja ka neil on kõigil nimed.
Lemmikloomi on hunnik: kolm kassi ja kaks koera. Nimed: kassidel on ühine nimetaja: Sinep. Aga mõnikord käivad käitumise järgi hüüdnimed (näiteks vana emane kass meil on Vana Tüüpiline Sinep, üks isane kõutsilotakas on Vana Vastik Sinep ja üks pooleaastane kass on lihtsalt Pisike Tuts). Meil olid ka kaks kena kassi: Vitauskas ja Kalju, (: kuid need läksid vist reinuvaderi saagiks. kahju nendest. Meil on ka kaks koera: üks on minuvanune, ta teine mingi üheksa-aastane Tommi. Lota on juba kurt ja loll, kuid ikka liikvel veel. (Vana paks loll loom). Tommi põeb usinasti nugise pärast: kardab. Vat kus kodukaitsja, alati valmis, virk ja tragi. Aga vähemalt tore kaaslane.